Viimasel ajal on Lätis ehitatud rohkesti uusi ja kauneid kontserdimaju. Uue kontserdisaali on saanud näiteks Liepāja, Cēsis ja Sigulda. Samas pole Riias ühtki korralikku suurt ja kaasaegset kontserdisaali, kus võiksid toimuda sümfooniaorkestri kontserdid. Juulis kasvas heade kontserdisaalide nimekiri veel ühe saali võrra, kui Riiast 190 kilomeetri kaugusel asuvas Ventspilsi linnas avati uus kontserdisaal Latvia. Sellega tähistatakse Läti iseseisvuse 100. aastapäeva. Kontserdisaal on osa suuremast kompleksist, kuhu kuuluvad veel teine, väiksemõõdulisem saal, lisaks Ventspilsi muusikakool ja lastemuusikakool ning samuti muusikaraamatukogu. Ventspilsi linnapea Aivars Lembergsi sõnul moodustub kompleksi koondatud asutuste vahel omamoodi sünergia, mida toetab ka hoone struktuur. See omakorda loob erinevate kultuuriliste tegevuste läbiviimiseks suurepärased võimalused.
600-kohaline kontserdisaal on ka selles mõttes erakordne, et sellest võib leida kaks silmapaistvat instrumenti. Esiteks on saalis akustiline orel, aga sellest veelgi erakordsem on hiiglaslik kontsertklaver, millel on kuni viie meetri pikkused keeled ning mille mängimiseks on vaja ronida spetsiaalsele poodiumile. Klaverimeister David Klavinsi sõnul tasub kõrgele poodiumile ronimise vaev end kuhjaga ära, sest suuremõõtmeline klaver tekitab pianisti sõrmede all erakordse kõla. Just uudsed kõlavärvid olid selle pilli loomisel klaverimeistri peamiseks eesmärgiks. Lisaks on kontserdisaali seinale ehitatud klaver tähelepanuväärne ka juhul, kui parasjagu keegi ei esine, sest selle avatud korpus ülipikkade keeltega on erakordne vaatepilt. Ilmselt on tegemist maailma suurima vertikaalse klaveriga, kuid rekord pole veel Guinnessi raamatusse kinnitatud. Suure saali ning temas asuva klaveri kõrval äratab huvi ka väike saal, millel on avatavad seinad, mis annavad võimaluse teha sellest hoopis välikontsertide lava. Ventspilsi kontserdimaja ehituse peatöövõtja oli SIA Merks, kes kuulub muide AS Merko Ehitus kontserni. Kogu ehituse maksumus oli 31 miljonit eurot.
