Tehisaru ehk AI on hooga tulnud, et jääda. See on meie ühiskonda raputanud ja pakub pidevalt kõneainet. Arutletakse ka ohtude üle, mida tehisaru liiga kiire areng kaasa võib tuua. Õigel viisil kasutatuna võib aga AI olla väga hea abimees. ERSO direktor ja Pärnu muusikafestivali tegevjuht Kristjan Hallik jagab kogemusi, kuidas tehisaru võib aidata kontserdikorralduslikes protsessides.
Suured tehnoloogilised leiutised ilmuvad tihti kuidagi järsku ja nende avastamine toob kaasa erakordselt suuri muutusi – nagu omal ajal arvutite ja interneti algus. Praegu on AI põhjustamas jälle sedalaadi revolutsiooni.
Kristjan Hallik: Tõepoolest, selliseid pöördelisi avastusi on XX sajandist alates mitmeid. Algul tundus ka elekter kahtlane ja ohtlik leiutis, mis aga peagi maailma vallutas ja elu täielikult muutis. AI jõudis laiema avalikkuse ette juturobotina, aga selle taga on üldotstarbelised keelemudelid, mida arendati juba aastaid varem. Ka arendajad ise ei osanud alguses ette näha, mida kõike need mudelid suudavad – näiteks osutus ootamatult üheks tugevaimaks võimekuseks koodi kirjutamine. Sealt hakkas tehisintellekt ülima kiirusega edasi arenema.
Selle aasta alguses tõusis tehisaru koodi kirjutamises veel uuele tasemele, eriti just programmides, nagu Anthropicu Claude ja OpenAI Codex. Teadliku tehisintellekti kasutamisega on võimalik mitmeid töös vajalikke protsesse kiiremaks ja lihtsamaks muuta.
Kindlasti on väga õige mainida – teadliku tehisintellekti kasutamisega. Milliseid töid saab tehisintellektiga lihtsustada ja kiirendada?
Kõigepealt kasutasime seda Pärnu muusikafestivali logistikaülesannetes. Tegin Claude’iga festivalile uue siseveebi – eelmine lahendus oli juba 15 aastat vana. Võttis muidugi aega, et turvaprobleemid korralikult läbi testida ja monitooringud peale panna. Vaja oli kindlust, et kõik toimib, enne kui jõuab reaalsete kasutajateni. Selles siseveebis on meil muusikute ajakavad, proovid, kontserdid, harjutusruumid, majutus, transfeerid, toitlustus ja ööbimised. Kui prooviplaanis midagi muutub, saadab süsteem kohe automaatteavituse. Samuti annab süsteem kohe märku, kui kellegi graafikus midagi kattub. Meil olid varem kasutusel erinevad tabelid ja prooviajad Google’i kalendris. Uue lahenduse sai aga kirjutada nii, et see tõmbas vanad andmed automaatselt sisse. Meeskond ei pidanud midagi ümber õppima ega eriti harjumusi muutma.
Tehisintellektile saab oma promptid ette kirjutada ja ta teeb vajaliku töö ära. Samuti on olemas selline kiht, nagu tehisintellekti oskused ehk AI skills. Süsteemile saab peale panna õpetamissuutlikkuse, kus saab iga tegevuse samm-sammult läbi proovida. Kui rakendused on kord valmis tehtud, ei pruugi need hiljem enam üldse tehisintellektiga seotud olla. See on oluline just andmekaitse mõttes – kui tegu on isikuandmetega, siis on väga hea, kui süsteem töötab hiljem kontrollitud keskkonnas – lokaalselt või Euroopa Liidus asuvates serverites, kus andmetöötlus on lepinguliselt paigas. See tagab, et isikuandmed ei pääse kuskile väljapoole lekkima.
Viimased kuud on toonud veel ühe uue arengu. Tehisintellektil on nüüd ka agendivõimekus. Üks parimaid on Hermes Agent süsteem, see on eraldi rakenduskiht, kus sama Codex või mõni muu mudel jookseb taustal, aga Hermes toimib seal peal iseseisva agendina.
Tegin Pärnu festivalile ka oma agendi – Festi. Agendil on ligipääs korraldustiimi failidele. Kui on vaja kiiresti leida andmeid, näiteks mis riikidest on meie osalejad, ei pea keegi meeskonnast draivis faile käsitsi läbi lappama, vaid agent otsib ja leiab kiirelt vastused. Samuti saab seda rakendada tekstide juures. Kui tekstid on juba valmis, laseme need programmist läbi, agent vaatab need üle ja lisab oma märkused teksti kommentaaridena. Sajaprotsendiliselt neid parandusi mõistagi kasutada ei saa, kuid 70% ulatuses leiab ta üles keelevead ja kohad, mis vajavad kohendamist. Andmeid ei otsita mitte tavalisest üldveebist, vaid anname neile ette konkreetsed infolehed, muusikateemalised materjalid. Selline töö on kasulik näiteks aastaarvude jm faktide kontrollimisel. Festivali bukletid on alati suure mahuga ja ajakriitilised ning seal olevate arvukate faktide kontrollimiseks on tehisintellektist tõesti kasu. Kuid see on muidugi ainult abitööriist, loomulikult vaatab kõik alati üle toimetaja.
See tähendab, et tehisaru teeb ära n-ö rutiinsema töö? Korrektuuri puhul, ükskõik kui detailselt seda ei teeks, on alati võimalus, et midagi jääb märkamata.
Just nii. Tehisintellekt on lisakontroll, mis leiab üles veel mingeid vigu, mida inimsilm enam ei märganud. Selles osas areneb see tehnoloogia kindlasti veelgi paremaks.
Kuidas suhtud tehisintellekti kujundustesse ja fototöötlustesse? Praeguse seisuga on ikkagi aru saada, ja mitte alati positiivselt, kui kujundused on AI-ga tehtud.
AI käekiri paistab välja ka veebilehtede puhul. Aga kuna areng on kiire, võib arvata, et mõne aja pärast saab teha juba täitsa korralikke asju. Eks praegu on selline üleminekuaeg. Professionaalsetel organisatsioonidel kindlasti ei tasu katsetada tasuta lahendustega, õigem on minna tasulistele rakendustele, kus on rohkem võimalusi ja ka andmete kasutamise teema selgemalt reglementeeritud.
Praegu vist ka soliidsel kontserdiorganisatsioonil ei sobi kasutada AI-lahendusega plakatit? Või on juba nii võimekat keskkonda?
Siin on kõigepealt eetikaküsimus. Disainerit kui kunstnikku esimese hooga kõrvale lükata ei tahaks. Kindlasti saab tööprotsessis kasutada mingeid AI-tööriistu, et rutiinseid töid kiirendada. Aga see on loominguline töö ja masin siin inimest ei asenda. Sama lugu on tekstitoimetusega: tehisaru võib aidata faktikontrollis ja olla lisaabiline, aga inimene peab tema tehtu üle kontrollima. Näiteks kui me kasutame osaliselt tehisaru tõlget, siis loomulikult käib toimetaja selle alati põhjalikult üle.
Üks teema on veel, kus tehisaru saab abimees olla – digitaalse mälestuse ehk n-ö teise aju loomine. Oma vajalikke materjale saab seal säilitada, panna lokaalsed rakendused oma arvutisse, kus need on hoitud privaatselt ja turvaliselt. Kui on vaja sealt midagi otsida või kokkuvõtteid teha, saab sellest kihist vastused kätte.
Alates tehisaru ilmumisest ei vaibu debatid, et tehisaru võtab töökohad üle, inimesed kaotavad töö. Arutatakse sedagi, kas tehisaru suudab asendada näiteks muusikut.
See muusiku asendamine on alati olnud veider ja rohkem vaidlus vaidluse pärast. Muusikut kindlasti tehisaru kunagi ei asenda. Mis puudutab töökohtade kadumist, siis selle kohta on mitu teooriat. Pigem on asi selles, et töökohad muutuvad. Mõned töökohad kaovad, teised tulevad asemele. Kunagi olid näiteks orkestrite juures töökohad nootide käsitsi ümberkirjutajatele. Paljundusmasina tulekuga need töökohad kadusid. Tööd, mida saab automatiseerida, teeb ära tehisaru ja inimesel jääb rohkem aega loominguliseks tegevuseks.
Infoleke on samuti üks tehisaruga kaasas käiv probleem.
Jah, kindlasti. Praegu käivad näiteks Ameerikas kõige võimekamad mudelid enne avalikustamist läbi julgeolekukontrolli, sest nende võimekus vigu ja lekkeid leida kohutab. Kardetakse, et sellised mudelid võivad maailma pea peale keerata.
Võib siis jällegi öelda, et elame põneval ajal, mis sisaldab endas nii head kui halba.
Kindlasti. Skeptitsismi tekitab siin võibolla selliste tasuta rakenduste kasutamine, mis toodavad praegu üsna suurtes kogustes digisodi.
Sinna alla läheb ilmselt ka see tohutu AI-videote levik kõikvõimalikel teemadel ja fotode või ajalooliste isikute n-ö taaselustamine Facebookis, Instagramis, YouTube’is.
Jah, ka see. Aga jällegi paljutõotav uuendus on hiljuti välja tulnud ChatGPT uus häälemudel (Advanced Voice Mode), kus arvutiga on võimalik nüüd häälega suhelda. Lähed jalutama, ütled tehisintellektile oma päevased ülesanded ja pärast koju tulles ootavad arvutis juba ees valmis mustandid. Kui selline asi edasi areneb, vähendab see tunduvalt arvuti taga istumise aega, mis on ka praeguse aja üks probleeme. Delegeerid protsessid tehisarule, ta teeb rutiinsed tööd ära – ja sina saad oma elu paremas balansis hoida.
