Kõnnin mööda päikselist Pärnut. Roheluse järgi ei saa üldse aru, et käes on juba septembri keskpaik. Ülehomme on esiettekanne. Mõlgutan mõtteid selle üle, kas mulle meeldib muusikast kirjutada, rääkida või üldse mõeldagi. Pean ennast kindlasti tunneteinimeseks ja nii nagu suurt armastust tundub ebavajalik või isegi võimatu sõnadesse panna, on suure muusikaga veidikene sama lugu. Osavamatel tuleb see ehk usutavamalt välja, aga muusikas on nii palju, mis sõnadesse ei mahu, sõna