16. juunil suri legendaarne dirigent Gennadi Roždestvenski. 1931. aastal Moskvas dirigendi ja lauljanna peres sündinud muusikut võib pidada imelapseks, sest dirigeerimine on pigem küpsema ea amet, noor Roždestvenski debüteeris Moskva suures teatris aga juba 20-aastaselt. Eriti keskendus ta vene muusikale. Kuigi 1950. aastatel olid Nõukogude Liidus mitmed suured heliloojad põlatud seisuses, leidis Roždestvenski sellegipoolest võimalusi neid esitada. Talle oli lähedane Šostakovitši ja Stravinski looming, 2016. aastal pärjati teda Šostakovitši preemiaga. Väga armastas maestro ka Prokofjevit, kellelt ta on muu hulgas esitanud kogu orkestriloomingu. Koos pianistist abikaasa Viktoria Postnikovaga korraldas ta menukaid kammermuusika sarju ja jagas oma dirigeerimiskogemusi õppejõuna Moskva riiklikus konservatooriumis. Eestlastest on tema juures õppinud Paul Mägi.
Roždestvenski esituste puhul toodi alati välja suurt vormiloogikat ja eredate karakterite loomise võimet. Alati jäi ruumi ka spontaansusele ja intuitsioonile. Olulisemateks teetähisteks Roždestvenski muusikuteel oli peadirigenditöö Üleliidulise Raadio ja Televisiooni sümfooniaorkestri ees aastatel 1961–1974. 24-aastaselt sai temast kuueks aastaks Moskva suure teatri peadirigent. 1974–1977 juhatas ta Stockholmi filharmoonikuid, aasta hiljem BBC sümfooniaorkestrit ning kaks aastat oli ta Viini sümfoonikute eesotsas. 1982. aastal rajas ta Nõukogude Liidu kultuuriministeeriumi riikliku sümfooniaorkestri, millega esitas mitmete tolle aja heliloojate terviktsükleid. Tähtsaimad olid Šostakovitš, Prokofjev ja Stravinski, aga ka võimude poolt põlatud Gubaidulina, Denissov ja Schnittke. Arvo Pärdiga sidus Roždestvenskit pikaajaline tutvus. Ta juhatas nt 1979. aastal Londonis Pärdi teost “Cantus in memoriam Benjamin Britten”, kuhu autoril toona ei olnud võimalik sõita. Mitmed heliloojad, eriti Alfred Schnittke, hindasid väga kõrgelt Roždestvenski pühendumist koostööle heliloojatega ning lähedastel kontaktidel oli suur mõju nende loomingule. Schnittke on kirjutanud: “Võin öelda, et peaaegu kogu minu tegevus heliloojana sõltus kontaktist ja vestlustest Roždestvenskiga. Just neist kõnelustest pärinevad paljude minu teoste algideed. Arvan, et see on olnud üks õnnelikumaid võimalusi minu elus.” 1978. aastal valmis Roždestvenskil plaadikomplekt plaadifirmale Melodija, millele on salvestatud kõik Schumanni sümfooniad Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. 2012. aastal andis Melodija nendest salvestustest välja ka duubel-CD. Roždestvenski viibis koos abikaasaga 2013. aasta suvel Pärnu muusikafestivalil, külastas dirigentide meistriklassi ning toimus avalik vestlus noorte dirigentidega Neeme Järvi ja Leonid Grini osalusel. 2014. aastal juhatas ta Tallinnas Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit, kavas olid Brahmsi, Pärdi ja Prokofjevi teosed.
