21. oktoobril suri 92-aastasena Bernard Haitink, kes oli 65 aasta vältel üks auväärsemaid dirigente maailma lavadel. Tema vaikne ja tagasihoidlik loomus oli kontrastiks plahvatusliku jõu ja emotsiooniga esitustele.
4. märtsil 1929 Amsterdamis sündinud Haitink õppis varakult viiulimängu. Pärast viiuli- ja dirigeerimisõpinguid Amsterdami konservatooriumis jätkas ta õpinguid Hollandi Raadio intensiivkursustel. 1954. aastal juhatas ta esimest korda Hollandi Raadio filharmooniaorkestrit ja sai 1957. aastal selle peadirigendiks. Ta oli ka debüteerinud Amsterdami Concertgebouw’ orkestri ees ning 1961. aastal määrati ta selle orkestri peadirigendiks. Haitink jäi sellesse ametisse kuni 1988. aastani ning 27 aasta jooksul tehti koostöös Philipsi plaadifirmaga hulk suurepäraseid salvestusi. See ei olnud siiski täiesti probleemideta periood ja 1980. aastate alguses ähvardas Haitink tagasi astuda, protesteerides valitsuse kavandatavate rahastuskärbete vastu. Samal ajal töötas Haitink ka kahel vastutusrikkal ametikohal Inglismaal: Londoni filharmooniaorkestri peadirigendina (1967–1979) ja Glyndebourne’i ooperi muusikajuhina (1978–1988). Aastatel 1987–2002 oli Haitink Londoni Covent Gardeni kuningliku ooperimaja muusikajuht.
Ka pärast aastatuhande vahetust jätkas Haitink tegusat karjääri nii külalisdirigendina kui ka uutel ametikohtadel. Näiteks oli ta 2002–2004 Dresdeni Staatskapelle peadirigent. Oma viimased avalikud kontserdid andis Haitink 2019. aasta septembris, mil ta juhatas Viini filharmoonikuid, esmalt BBC “Promsil” ja seejärel Luzerni festivalil.
Haitink pälvis elu jooksul nii Grammy auhinna kui ka 2015. aastal Gramophone’i elutöö preemia. Paljude jaoks jääb Haitink eriliselt meelde Mahleri ja Bruckneri suuremõõtmeliste sümfooniate juhatamisega, kuid tähelepanuväärsed olid ka tema tõlgitsused Brahmsi, Šostakovitši ja Mozarti teostest.
