Viis põhjust, miks minna "Sabatantsule"

Mai alguses oli huvilistel võimalik Tallinnas osa võtta kolmepäevasest traditsioonilise tantsu festivalist “Sabatants”, mis toimus tänavu juba 13. korda. Kuigi olin festivalist ka varem teadlik, osalesin seal sel aastal esimest korda. Et tagant utsitada teisi minusuguseid, kes siiamaani pole julgenud ette võtta seda sammu traditsioonilise tantsu maailma, panen kirja viis põhjust, miks seda siiski teha tasub.

1. “Sabatantsul” saab õppida uusi tantse.

“Sabatantsu” oluline osa on päevased õpitoad, kus omandatakse nii erinevatest Eesti paikadest kui ka välismaalt pärit tantse. Õpitubades on midagi nii algajatele kui edasijõudnutele, sest sageli omandatakse vähem tuntud tantse ning liigutakse rahulikult lihtsamatest sammudest keerulisemateni. Sel aastal sain osa näiteks Ingerisoome ning Norra tantsude õpitubadest. Ingerisoome röntyskä-tantsud hõlmasid sujuvaid kahe paari vahelisi partneri- ja kohavahetusi ning rikkalikult keerutamist. Norra tantsude õpitoas keskendusime kahele tantsule: telegangar (Telemargi piirkonnast) ning rørospols (Rørosi linnast). Põnevad paaridena tehtavad elemendid ning nendega improviseerimine pakkusid palju elevust ning ka pauside ajal võis näha entusiastlikke tantsuhuvilisi keerulisemaid pöördeid harjutamas. Tänavusel festivalil toimusid veel Saaremaalt pärit tantsude ning voor-, sõõr- ja sabatantsude õpitoad. “Sabatantsule” tulles tasub kindlasti õpitubades käia, sest õhtuses tantsuklubis mängitakse enamasti ka päeval õpitud tantse ning on väga tore olla see inimene, kes teab täpselt, kuidas mõni vähem tuntud tants käib.

2. “Sabatants” aitab meelde tuletada ununenud tantsusammud.

Õhtused tantsuklubid on “Sabatantsu” lahutamatu osa. Seal saab külapeo-laadses õhustikus tantsida elava muusika saatel hilise ööni (viimasel õhtul ka varase hommikutunnini). Kel varasemast vähegi pärimustantsukogemus olemas, saab tantsuklubis kõik polka-, valsi-, reilendrisammud meelde tuletada. Ja need, kel seda kogemust pole, viiakse oskajate poolt tantsupõrandale, ning nõnda need teadmised tekivad. Nii mõnigi tuntum tants tuleb nende õhtute jooksul kordamisele, mis loob hea võimaluse oma oskusi kinnistada. Tantsuklubi on suurepärane õhtune ajaviide inimesele, kes armastab tantsu ja seltskonda, kuid eelistab valjule elektroonilisele muusikale elavas ettekandes pärimusmuusikat. 

3. Tantsuklubis saab kuulda elavat muusikat paljude andekate muusikute ja koosseisude esituses.

“Sabatantsu” teevad eriliseks külalised, kes annavad päeval õpitube ning mängivad õhtuti tantsuklubis. Õhtune kava on loodud nii, et saaks vaheldumisi tantsida kodumaiseid ja välismaalt pärit tantse. Igal täistunnil tuleb lavale uus pillimängija või koosseis, kes toob välja oma repertuaari kuldvaramu ning esitab selle tantsimiseks sobival viisil. Sel aastal olid kaugemalt tulnud esinejate hulgas Signe Dorthea Krohn Gjessing, Åsmund Arnesen Farstad ja Kenneth Lien Norrast, Vilius Marma Leedust ning Brička ja Ieviņase lõõtspillimängijad Lätist. Kohalikest artistidest ja pillimängijatest astusid üles näiteks vabariigi pillimehed Juhan Uppin ja Kert Krüsban, Kirbla trio, Sörvemaa Sörmitsejad, Röntyskä ja paljud teised.

4. “Sabatantsul” võib leida uusi tuttavaid ja sõpru.

Muidugi on hea ja kindel tunne minna õpitubadesse või tantsuklubisse ühe kindla kaaslasega. Samas ei pea pelgama ka üksi minna. Festival ise lausa julgustab uusi tutvusi sobitama, et eri inimestelt midagi uut õppida ning üksteisega kogemusi jagada. Tantsupõrandal keegi partnerita ei jää ja uue kaaslasega õpitoas sammude õppimine võib ühise kogemuse kaudu ootamatult kiiresti liita. Õpitubades tuleb ette nii üksi kui paaris harjutamist ning ka partnerivahetusi, nii et üksi minek võib isegi anda teatud vabaduse uute tuttavate leidmiseks. Sabatantsuliste hulgas on palju julgeid tantsulekutsujaid, nii et ka õhtuses klubimöllus ei tule partnerita asjahuvilisel kaua üksi oodata. Kes tantsida tahab, see tantsida saab ja võibolla saab ta ka mõne uue sõbra pealekauba.

5. Seminaridel on põnevad arutelud tantsutraditsioonide teemadel (ja seal saab ka kohvi, teed ja pirukaid)

Hommikuti on “Sabatantsul” seminarid, kus vesteldakse tantsuga seotud teemadel. Kuulajad on teretulnud nii kaasa mõtlema kui kaasa rääkima ja küsimusi esitama. Kaugemalt tulnud külalistel on seal võimalik teoreetilisemalt tutvustada oma tantsukultuuri ning näidata ka pildi- ja videomaterjale, milleks õpitubades aega pole. Reedel kõnelesid Signe Dorthea Krohn Gjessing, Kenneth Lien ja Åsmund Arnesen Farstad Norra tantsukultuurist ning kirjeldasid kaardi abil sealsete tantsude piirkondlikke erinevusi. Seminar avas ka hiljem õpitoas omandatavate tantsude tausta ning päritolu. Laupäeva hommikul toimus põnev arutelu teemal “Tantsude taaselustamine kultuurikatkestuse järgselt”, kus osalesid Sille Kapper-Tiisler, Laura Naagel ja Yngve Rosenblad. Vestlust juhtis Leanne Barbo. Seminar andis ülevaate, kuidas läheneda tantsude taastamisele kirjelduste põhjal ning mida tuleks sellisel puhul tähele panna ja arvesse võtta. Kõikide vestluses osalejate kogemusi selles valdkonnas oli väga silmiavav kuulata ning kindlasti andis see palju mõtteainet edasiseks. Kes vajab veel lisamotivatsiooni, et “Sabatantsu” hommikustele seminaridele tulla, siis haarava vestluse kõrvale on kõikidel võimalik haarata tassike hommikukohvi või -teed ning maitsev pirukas.

Traditsioonilise tantsu festival “Sabatants” on pealinnas peidetud pärl, mis väärib, et rohkem inimesi selle olemasolust teaks. Ehk annavad eelnimetatud põhjused kellelegi selle väikese tõuke, et soetada järgmisse kevadesse üks natuke teistmoodi festivalipass. Sest mis oleks veel parem viis maikuist tärkamist tähistada, kui tantsida lõbusas seltskonnas hea muusika saatel õhtud hommikusse.