_page-0001.jpg)
Tuuleviiul on ansambel, mis ühendab kahe kooli, vanalinna hariduskolleegiumi ja Lasnamäe muusikakooli noori ning hakkas tegutsema 2010. aastal. Oma rõõmust alguse saanud pärimuslikest katsetustest kujunes välja esialgne repertuaar. Üha rohkem hakkas tulema ka esinemispakkumisi ja mängukava muutus mitmekesisemaks. Puudu oli vaid kollektiivi nimi. Folkloorifestivalil käsitöömeistrilt kingituseks saadud vuripuu pill, mida meister “tuuleviiuliks” nimetas, andis ansambli nime valikul inspiratsiooni. Vuripuu on nööri külge kinnitatud puust lauake, mis tekitab vilistavat häält, kui seda pea kohal keerutada.
Ansamblis mängib üle 30 lapse ja noore vanuses 6–21 eluaastat ning kõik nad on õpetaja Kristi Alase viiuliõpilased. Tuuleviiuli liikmeskond muutub pidevalt, sest igal aastal keegi alustab või lõpetab koolitee. Kollektiivis kehtib printsiip: pole vahet, kas laps või noor on pillimängus algaja või käib juba kõrgkoolis – kedagi ei jäeta kõrvale, kõik, kes soovivad pilli mängida, saavad võimaluse ansambli tegevuses osaleda. Õpilaste vanuste ja oskuste suure erinevuse tõttu pakub noortele pillimeestele võimalus koos mängida inspiratsiooni ja motiveerib neid harjutama.
Algaja mängija alustab ansamblis sageli saatehäälest kahel noodil. Oluline ei ole mitte loo keerukus, vaid võimalus koos mängida, koos muusikat teha. Tavaliselt mängivad algajad ansamblis esialgu vaid lahtisi keeli, mis on ühest küljest küll lihtne, kuid seda tuleb teha õigel ajal, õige rütmiga, ilusa kõlaga, teistega koos. Lapsed õpivad seega ansamblis osaledes üksteiselt väga palju. Rõõm, mis tekib kasvõi ühe noodi mängimisest, innustab noort edasi ja teadmine, et sain hakkama, pakub rahulolu.
Ansambli eesmärk on toetada ja motiveerida lapsi pilli mängima, et nad tunneksid oma juuri, oskaksid Eesti pärimuslikke pillilugusid, et hoida meie traditsioonilist muusikat elujõulisena. Koosmusitseerimine annab lastele võimaluse end loominguliselt väljendada, õpetab üksteisega arvestama, arendab esinemisjulgust.
Mängitakse põhiliselt Eesti pärimusmuusika töötlusi, tantsumuusikat, kuid repertuaaris on ka omaloomingulisi lugusid. Väga palju kasutatakse oma lugude seadetes regilaule, vanemaid laulumänge. Erinevalt klassikalisest viiulimängust õpitakse kõik lood kuulmise järgi. Pillidest kasutatakse seadetes põhiliselt viiuleid, kontrabassi, mõnikord mandoliini, kitarri, trummi. Lugude seaded teeb suures osas juhendaja Kristi Alas, kuid mõned rahvamuusikatöötlused on tekkinud ka koosmängutundides improvisatsiooni tulemusena, kus ansambli liikmed on saanud omi muusikalisi mõtteid vabalt ja loovalt katsetada. Mõnikord on improvisatsiooni käigus tekkinud huvitavad kõlavärvid ja vahel ka ootamatud muusikalised kombinatsioonid, mida lõpuks on kasutatud ka lugude seadetes.
Nendest katsetustest on omakorda hoo sisse saanud igal kevadel toimuv kontsert “Omaloomingulised käärud”, kus kõik ansambli liikmed saavad esitada enda kirjutatud lugusid, kas siis soolona või sõpradega koos. Sel aastal toimub üritus juba seitsmendat korda.
Tavaliselt on laste omalooming väga väljendusrikas ja mõtted väga loovad. Näiteks on kontserdil kasutatud lisaks viiulile ka jalgratast, kus heli tekitajaks oli rattakell. Oluline on, et lapsed julgeksid helidega, rütmidega vabalt eksperimenteerida ja kui laps jääb hätta, siis õpetaja Kristi aitab mõtteid leida. Pole olemas head, halba, õiget, valet ideed.
Esimesel õpinguaastal on lapsel omaloomingulist lugu ehk kõige keerulisem teha, sest pillimänguoskust on veel vähe, kuid mida aasta edasi, seda paremaks ja loogilisemaks lood lähevad. Tihtipeale tõmmatakse kaasa laste oma lugusid esitama ka sõbrad. Kontsert inspireerib lapsi, sest nad õpivad teiste ideedest ja kogevad koosmusitseerimise rõõmu.
Ansambel Tuuleviiul on andnud väga palju kontserte ja osaletud on festivalidel nii Eestis kui ka välismaal. On käidud esinemas Viljandi pärimusmuusika festivalil, Kaustineni folkmuusika festivalil, Hiiu folgil jpt. Sel aastal osaleti esimest korda Norras Mindtvinterdanseni festivalil, kuhu oli kokku tulnud üle 300 noore muusiku Norrast, Soomest, Taanist ja Eestist. Traditsioonilise viiulifestivali korraldajad on perekond Larsen: Geir Egil Larsen, kes festivali 2000. aastate alguses asutas, ning tunnustatud Norra pärimusviiuldajad Einar Olav Larsen ja Gjermund Larsen. Festivalil mängisid noored viiuldajad ühiselt 16 lugu, mida õpiti eelnenud kuudel. Repertuaar oli mitmekülgne, esindatud oli kõikide festivalil osalevate maade pärimusmuusika. Eriti inspireerivaks sündmuseks kujunes pärimusviiuldaja Gjermud Larseni kontsert.
Välja antud helikandjaid:
* 2013. a osalesid Tuuleviiuli liikmed CD “Pranglile” väljaandmisel
* Tuuleviiulil on ilmunud kolm helikandjat: 2014. ja 2017. aastal vastavalt 27 ja 20 pärimusliku pillilooga ja 2021. aastal, Tuuleviiuli juubeliaasta puhul kolmas plaat “Nüüd mina hoiskan” 20 looga
Välisreisidel esinemisi:
* Sommelo festivalil Soomes (2013)
* Rahvusvahelisel festivalil “Fiulbaltica 2014” Soomes
* Festivalil “JuuriJuhla-RotFest 2015” Soomes
* Valgevenes Minski muusikakoolis nr 6 (2014)
* Lääneranniku Eesti Päevadel Kanadas (2015)
* Rahvusvahelisel konkurss-festivalil Pihkva Rimski-Korsakovi nim kunstide kolledžis (2016)
* “Mazurka” festivalil Poolas (2016)
* Moskva rahvusvahelisel festivalil “Noored talendid” (2016)
* Moskvas galakontserdil N. Babkina Vene laulu teatris (2017)
* Kaustineni folkmuusika festivali 50 aasta juubelipidustustel (2017)
* Festivalil “La Folle Journée” Varssavi suures teatris (2017)
* Krakowi Suzuki päevadel Poolas (2018)
* Rootsis Gällivares (2019)
* Virtuaalselt Vladimir Spivakovi fondi 17. rahvusvahelisel festivalil Venemaal (2020)
* Kaustineni folkmuusika festivalil (2022)
* Midtvinterdanseni viiulifestivalil Norras (2023)
Koostöö:
* Üheskoos on esinetud ka teiste muusikutega, näiteks Mari Jürjens (Pokinen), Soome pop-jazz-kandlemängija Ida Elina, Soome folkviiuldaja Alina Järvelä, Rootsi folkviiuldaja Daniel Wikslund, Poola pärimusviiulda Janusz Prusinowski
* Rahvatantsuseltsi Pääsuke ettepanekul osaleti projektis “Meietants.ee”; Tuuleviiul salvestas projekti raames 11 tantsule muusika
* Koostöö rahvatantsuansambliga Koidupuna. Tuuleviiuli liikmetel on olnud suurepärane võimalus osaleda saatemuusikutena erinevates projektides. Üheskoos on käidud rahvusvahelistel festivalidel Ungaris, Saksamaal, Portugalis ja Lätis
Saavutused:
* “Regilaul uues kuues 2015” – preemia “Mängleva professionaalsuse eest”
* 2015. aasta uute tantsude konkursil võitsid kohti tantsud, milles oli kasutatud Tuuleviiuli esimese CD muusikat: I koht “Õunalugu”, III koht “Minu velled”
* I koht rahvusvahelisel konkurss-festivalil Pihkva N. Rimski-Korsakovi nimelises kunstide kolledžis (2016)
* Ansambel Tuuleviiul – Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi 2021. aasta rahvamuusika kollektiiv