_page-0001.jpg)
Eesti muusika- ja teatriakadeemia korraldab sel aastal koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga mitmeid tasuta kursusi. Üks neist on “Loovisikute vaimsest toetamisest”. Kursuse maht on 30 t kontaktõpet ja 15 t iseseisvat tööd ja see toimub 19.–20. märtsil, 23.–24. aprillil ja 21.–22. mail. Järgnevalt räägib kursusest lähemalt selle läbiviija, EMTA psühholoog Elina Kivinukk.
Vaimse tervise väljakutsetest räägitakse järjest enam ning ka muusika- ja teatrivaldkond ei ole jäänud neist puutumata. Alljärgnev pakub loovisikutele soovitusi vaimse tervise hoidmiseks.
Loovisikute igapäevatöö on üsna heitliku loomuga. Vahel on mõni nädal täiesti vaba, mis tekitab palju muremõtteid sissetulekute osas, teinekord on aga igal õhtul tööga seotud ülesandeid, vahel ka ettenägematuid. Tihti on töö hilistel tundidel ja nädalavahetustel. Töö rütmi mõjutab ka sage reisimine, mida tuleb koroonatingimustes ette küll vähem. Samas võib see olla ka lisaväärtuse kadumine nende jaoks, kellele reisimine pakkus head vaheldust.
Klassikaline soovitus psühholoogiavaldkonnast ütleb, et sellise kõikumisega toimetulekuks tuleb keskenduda asjaoludele, mida on võimalik kontrollida ja mille osas on võimalik ise valikuid teha. Näiteks otsus teha keset päeva 10-minutine värske õhu paus võib anda palju vabadusetunnet. Lisaks tasub kujundada paindlikumat töögraafikut.
Kuigi loovisiku töö võib olla vahel üksildane, tehakse seda harva päris üksi. Seetõttu on ka tähtis märgata kaaslasi ning koos kujundada toetavat õhkkonda. Muusika- ja teatrivaldkonnas on palju tegureid, mis vaimset pinget tõstavad, nagu kriitika ja vajadus ennast pidevalt kõrgeimal võimalikul tasemel tõestada. Lisaks on loovisikute seas levinud selline psühholoogiline nähtus nagu petja-sündroom (ing k imposter syndrome), mis tekitab inimeses tunde, nagu ta ei oleks tegelikult nii andekas või et ta võimed ei vasta sellele, mida avalikkus paistab arvavat. Need asjaolud tekitavad surve anda endast alati maksimum.
Mida on võimalik pinge vähendamiseks ette võtta? Omavahel võib kokku leppida ühes vabas päevas nädalas, kus korralduslike töödega ei tegelda ega oodata vastuseid kirjadele ja telefonikõnedele. Kui on ette näha, et tuleb kiirem periood, siis pärast selle möödumist saab kokku leppida ka mahalaadimisajas.
Koolitus “Loovisikute vaimsest toetamisest” keskendub peamiselt muusikute vaimsele tervisele, pakkudes võtteid enda ja lähedaste toetamiseks, soovitusi unehügieeniks ning ideid ärevuse ja depressiooniga toimetulekuks. Lisaks vaimse tervise toetusvõtetele arendatakse kohtumistel ka psühholoogilisi oskusi: kuidas hoida motivatsiooni ja seada kasulikke eesmärke, teha tulemuslikku meeskonnatööd ja lahendada konflikte, toetada enda psühholoogilist vastupidavust. Kursuse käigus koostatakse eestikeelseid materjale ja töölehti, et koolituse käigus omandatu praktikasse viia. Loodetavasti on kursus väike samm selles suunas, et vaimse tervise toetamisest muusikavaldkonnas rohkem rääkida. Vaimse tervise teemal pakub nõustamisvõimalusi peaasi.ee.