Sammhaaval avatumaks ja nähtavamaks. Intervjuu Saale Karedaga
- Virge Joamets
- Sep 17
- 7 min read
Updated: Sep 23
Oled meie loo tegemise ajaks Eesti muusika infokeskuse (EMIK) juhi ametis olnud juba kolmveerand aastat. Loodetavasti oled selle ajaga jõudnud hästi sisse elada ja oma haldusalast põhjaliku ülevaate saada. Mis on olnud kõige pakilisemad tegevused? Kas oled kogenud ka (esimesi) tagasilööke?
Saale Kareda: EMIKi tööpõld on ääretu, võiks kõigepealt vastata. Tegutseme nii eesti heliloojate kirjastusena kui ka eesti klassikalise ja nüüdismuusika kohta kogu maailmale kõigekülgset infot koguva, haldava, töötleva ja jagava keskusena ning lisaks ka Eesti muusikavaramu käsikirjade digiteerijana. Oleme just EMIKi esimese mainevideo valmimise faasis, kuhu püüdsime teatud osa oma lõputust tööde-ülesannete hulgast kokku võtta ja hoomatavaks teha. EMIK sai maikuus 30-aastaseks, mida me koos partnerite ja sõpradega ka avalikult kevadiste Eesti muusika päevade ajal Eesti Raadio uudistemajas tähistasime. EMIKi eelmine direktor muusikateadlane Evi Arujärv tegi 17 aasta jooksul tohutu töö ning tema juhtimisel kujunes EMIK selliseks, nagu me teda täna tunneme. Mainevideo jaoks panime kokku statistika 30 aasta jooksul tehtud töö kohta (vt kast).Minu tööleasumisel olid esmased ülesanded eelkõige tehnilist laadi, samas eksistentsiaalse kaaluga. Tuli väga kiiresti leida uus veebiarendaja, teha suurem puhastus andmepanga/veebikeskkonna back end’is ja asuda otsima võimalusi, kuidas viia andmepank/veebikeskkond tänase standardi (PHP 8 versiooni) peale. Eelmine arendaja küsis 40 tuhat eurot, millist raha EMIK maksta ei saanud. Meie tänane veebiarendaja Rain Laansalu tegi kevadel versiooniuuenduse ära summa eest, mida EMIK oli võimeline tasuma. Samuti hakkasime koos Rainiga kohe kiiresti täielikult ümber kujundama veebipoe raamatupidamise/aruandluse süsteemi – praeguse aja tasemele – ning selle ümberstruktureerimisega tegeleme siiani. See on olnud hädavajalik, muidu poleks mõeldav, et me oma väikese meeskonnaga suudaksime veebipoe andmemahtu hallata. Töökoormus seoses veebipoe haldamisega on suur, samas sellest EMIKile kätte jääv omatulu on siiani olnud pisike.
Tänu väga kiire mõtlemise ja tegutsemisega ning loomingulisele meeskonnale on EMIKil üldse võimalik hallata nii palju erinevaid projekte ja tegevussuundi. Meil on vähendatud tegevustoetuse eelarves kokku ainult 3 ametikohta: lisaks minule töötab täiskohaga helilooja Mariliis Valkonen, kes on EMIKis juba 22 aastat ja on meie tõeline aare, ning ühte ametikohta jagavad EMPi produtsent Taavi Hark ja helilooja Maria Rostovtseva.
Täiesti uued projektid EMIKi ajaloos on koostööleping Eesti ettevõtte, digitaalse platvormiga Scoremusic ning liitumine Zinfonia platvormiga. Scoremusici puhul on tegu hetkel turul oma valdkonna kõige innovatiivsema professionaalse digitaalse platvormiga, mis mõtestab ümber viisi, kuidas muusikud loevad nooti, teevad märkmeid ja organiseerivad noodimaterjale nii orkestrites kui ka koorides. Koostöö Scoremusiciga võimaldab EMIKil tulevikus oluliselt vähendada paberkandjail noodimaterjalidega seotud töömahtu, ühtlasi lihtsustab rakendus laienemist välisturgudele ning eesti heliloojate teoste kättesaadavaks tegemist üle maailma.
Kirjastajana saame rakendada Scoremusici funktsioone nootide lihtsaks rentimiseks ja müümiseks otse klientidele või läbi veebiplatvormi Zinfonia, mida kasutavad sajad orkestrid ja ansamblid erinevates riikides. Rakenduse nutikad seadistused on loodud kaitsma autoriõigusi parimal viisil. Scoremusiciga rahvusvahelisele veebiplatvormile Zinfonia minek on nii EMIKi kui ka Scoremusici jaoks oluline kvalitatiivne hüpe, mis suurendab eesti muusika nähtavust rahvusvahelisel turul. Scoremusiciga alustasime koostööd kevadel, esimesed orkestriteosed läksid Zinfonia platvormile üles augustis.
Praeguses kultuurisituatsioonis ongi üks kõige olulisemaid märksõnu koostöö. Käivitame just koos muusikamuuseumiga täiesti uut nooditrükiste sarja “Eesti muusikavaramu” / “Estonian Music Treasury”. Nüüd ajaloomuuseumi rüpes tegutsev muusikamuuseum eesotsas Carolin Krajňákiga on valmistanud välja andmiseks ette hulga käsikirju ning varasügisel on oodata kolme klaveriminiatuuride kogumiku ilmumist – Eduard Oja, Evald Aava ja Rudolf Tobiase loomingust, lisaks ka Eduard Oja “Aja triloogia” sümfooniaorkestrile. Veel on töös Evald Aava varem avaldamata laulud, Eduard Oja sümfoonilised teosed “Mere laul”, “Ilupoeem”, “Ööpoeem”, Aava ja Oja väiksemad kammerteosed ning Raimond Valgre laulud.
Ühe olulise teemana käivitasime kohe ka EMIKi uue logo väljatöötamise, mille meile kujundas noor disainikunstnik Johanna Ruukholm. Ta on nüüd EMIKi trükiste kujundaja ja oleme tema loominguga väga rahul.
Kuna me loome ise oma reaalsuse, nii individuaalselt kui ka kollektiivselt, siis võtan töiseid väljakutseid n-ö huvitavate ülesannetena ning lahendused ilmuvad. Oluline eeldus selleks on hea tööatmosfäär kollektiivis, üksteisega arvestamine, üksteise toetamine ja hea tuju! Põhiline ülesanne iseendale on hoida end tasakaalus, et selle tohutu töödehulga keskel mitte läbi põleda.
Olite oma meeskonnaga kohal Berliinis “Classical:NEXT” messil. Mida kasulikku õnnestus seal korda saata? Kui palju maailmas seesuguseid sündmusi on, kus EMIK peaks füüsiliselt kohal käima?
Alustuseks tahaksin kiita ja tänada Music Estoniat, kes korraldas väga esindusliku delegatsiooni viimise “Classical:NEXTile” sel kevadel. Eesti boksis seistes jagasime palju infot ja materjali eesti klassikalise ja nüüdismuusika kohta, huvi oli tõesti suur. Kui paljud neist hiljem EMIKi veebipoest noote, plaate vmt ostavad, ei oska me kahjuks hinnata. Rahvusvaheline suhtlus on väga oluline, aga seda me teeme igapäevaselt ka meili teel, sest teenindame ju tervet maailma! Kord aastas käib EMIKi esindaja rahvusvaheliste muusikainfokeskuste katusorganisatsiooni IAMIC konverentsil, ka “Classical:NEXTil” on alati vastavad IAMICi kohtumised.
New Yorgis tegutseva eesti helilooja Jonas Tarmiga hiljuti suheldes tekkis idee, et ka EMIKil võiks olla esindaja USAs, nii nagu on suurtel kirjastustel. Esialgu kasvõi auametina, nagu näiteks välisministeeriumil on aukonsulid. See on idee, mida tasub kindlasti edasi arendada!
Kuna EMIKil on niigi vähendatud koosseis ja samas on tööd tervele armeele, siis palju maailmas ringi rändamiseks pole hetkel veel ressursse. Kirjastusega Universal Edition on sõlmimisel koostööleping, mille alusel EMIKi kaudu UE scodo-platvormiga liitujatele on soodsamad tingimused. Esimese meie poolt soovitatud heliloojana kavandab liitumist Jonas Tarm. Jagan meelsasti infot kõigile heliloojatele, keda huvitaks UE egiidi alla minek. Universal Editionil on muidugi hoopis võimsamad turundamismehhanismid kui EMIKil. Meie huvi on, et eesti andekate heliloojate looming jõuaks maailmas rohkemate esitajate ja kuulajateni.
Mis on need konkreetsed ülesanded, mis sellel sügisel ees ootavad?
Lisaks Zinfonia platvormile minekuga, mis on päris töömahukas ettevõtmine, ning mainevideo viimistlemisega on eelkõige fookuses kirjastamisprojektid. Muuseumisarjast sai eelpool juba kõneldud. Kirjastamisprojekte on sel sügisel mitu.
EMIK annab koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga sügisel välja Rudolf Tobiase oratooriumi “Joonas” originaalväljaande – eesti- ja saksakeelsed partituurid, samuti klaviirid mõlemas keeles. See on Mai Simsoni pikaajalise uurimistöö, millega seoses valmis ka doktoritöö, trükiväljaandeks vormimine. Kavatseme novembris korraldada “Joonase” trükise ja EFK salvestatud CD (Ondine) ühisesitluse.
Samuti jätkame Artur Lemba loomingu väljaandmisega: Sten Lassmann toimetab sel aastal Lemba keelpillikvartetti, sümfoonilist süiti kahele klaverile ja esimest klaverisonaati. EMIK korraldab 11. oktoobril Arvo Pärdi keskuses Artur Lemba 140. sünniaastapäevale pühendatud kontserdi, kus kõlavad sel ja varasematel aastatel EMIKis välja antud Lemba teosed.
Maailmas on suur huvi Ester Mägi klaverikontserdi vastu, loodame leida rahastuse ka selle teose võimalikult kiireks väljaandmiseks. Praegu on töös Mari Amori tehtud Mägi klaverikontserdi kvartetiseade, mida on väljaspool Eestit juba paaril korral esitanud solist Tähe-Lee Liiv.
Muusikafondi käsikirjade digimisega kavandame sel sügisel edasi minna kulka toel. Üks oluline töö sealhulgas oleks nt Elleri 3. sümfoonia partiide digimine (u 2100 lk; partituur on juba digitud). Kui aastaid tagasi oli EMIKi tegevustoetusest võimalik planeerida ka käsikirjade digimist, siis nüüd saab see olla võimalik ainult kulka toel. Seis on praegu selline, et kuna muusikafondis olev materjal on mappides kaootilises järjekorras ja mappe digitakse järjest, siis on meil paljude teoste puhul EMIKis olemas küll juba digitud partiid, aga puudu on partituur või vastupidi. Muusikafondi käsikirjadest on hinnanguliselt digimata veel üle 20%.
Milline on rahaline seis, eriti arvestades meie riigi majanduslikku olukorda?
Selge on see, et kvaliteetseks tööks ja tegevusraadiuse laiendamiseks tuleb leida lisarahastust. Esimene teema on palgad, sest need on hetkel ikka all igasugust standardit, me kõik töötame praegu missioonitundest ja armastusest eesti muusika vastu. Kui ühiskonnas on normiks võetud veebiarendajate tunnitasu (alla mille pole võimalik kvaliteetset teenust osta), siis meie tunnitasu on sellest hetkel kümme korda väiksem ...
Igaks kirjastamis- ja muuks projektiks tuleb EMIKil taotleda rahastust kulkast või kultuuriministeeriumist. See tähendab ka omafinantseeringu vajalikkust, sest ilma selleta taotlusi esitada ei saa. Seega tuleb praegu igal aastal vähendatava tegevustoetuse kontekstis teha selgeid valikuid. Ning nagu eelpool sai väljendatud, koostöö on tänase Eesti kultuurisituatsiooni võtmesõna – jõude ühendades on võimalik ikkagi kirjastamist jätkata.
Suurtel kollektiividel on fundraising’u peale üks või rohkem täiskohaga töötajat, meil tuleb seda vagu künda kõigi muude – väga paljude – ülesannete kõrvalt. Teadsin seda kõike EMIKi juhiks kandideerides, seega olen realistlikult kavandanud tegutsemist üks samm korraga. Tänasel päeval pead esimese asjana olema nähtav, ainult suurepärasest sisulisest tööst ei piisa. Seetõttu asusimegi looma EMIKi esimest mainevideot, millest tuleb nii eesti- kui ka ingliskeelne versioon, et meil oleks esimene visuaalne visiitkaart, mille kaudu oma tegevust nii Eestis kui ka maailmas tutvustada.
Veebiarendus neelab EMIKi pisikest eelarvet silmas pidades suuri summasid, aga ilma selleta ei saa täna astuda enam ühtki uut sammu. Meie video lõpebki üleskutsega toetada EMIKi tegevust, et saaksime jätkata veebiarendusega ning sedakaudu tugevdada silda eesti muusika ja maailma vahel.
Millised on EMIKi kaugemad eesmärgid? Milline võiks EMIK olla kümne aasta pärast, minimaalselt ja maksimaalselt?
Aeg on suhteline ning ma ei teeks siin hetkel mingeid spekulatsioone aastanumbrite lõikes. Mõni teema võib ootamatult laheneda väga kiiresti, kui hoiad ise ukse n-ö avatuna, nagu lahenes esialgu väga suure murena tundunud andmepanga/veebi uuendamine uue versiooni peale. Raha ei ole maailmast kindlasti otsas, kui ka Eestis kohati nii võib tunduda. Hoides kõik võimalused avatuna, saavad need võimalused ka tulla. Kindlasti tahaks jätkata sisult kaalukate raamatute väljaandmisega. Kerri Kottaga on juttu olnud Erkki-Sven Tüüri monograafiast, samuti oleme huvitatud sellest, et ta tõlgiks inglise keelde oma väga originaalse lähenemisega essee “Traditsioon ja murdumised modernismi – eesti helikunsti lugu”, mis ilmus Eesti heliloojate liidu sajandale aastapäevale pühendatud kogumikus “Elav. Helisev. Loov” (2025).
EMIKi veebi ja andmepangaga on suures mahus vaja teha uuendusi, nii tehnilise, strukturaalse kui ka veebikülastajale nähtava poole pealt. Suureks sooviks oleks jagada 30 aasta jooksul kogutud rikkust ka veebis parimate võimalike interaktiivsete lahenduste kaudu, valides välja šedöövreid klassika ja nüüdismuusika varamust ning tutvustades neid kureeritud vormis. EMIKil on suur potentsiaal, mida tuleks tuua rohkem nähtavale ja jagada seda maailmaga. Panna see varandus elama ja uusi väärtusi looma.
EMIKi 30 aastat arvudes (2025. a augusti seisuga):
260 heliloojat on esindatud meie veebilehel biograafia, teoste nimekirja, helinäidete, meediakajastustega; põhjalik info ca 33 600 teose kohta.
Välismaale ja Eestisse on alates 2011. aastast levitatud 35 000 nooti.
EMIKi veebipoes on müügil üle 2000 teose noodi.
EMIKi digitaalses noodikogus on u 250 000 lehekülge muusikafondi digitud käsikirju.
Aastate jooksul on kirjutatud u 4000 uudist.
Iga päev laekub EMIKi meilile erineva raskusastmega päringuid, millest mõni suhtlus kestab mitu nädalat ning mõne küsimuse vastust peab koostama 3 päeva.
Kalendris on ca 250 sündmust kuus.
Kontaktide baasis üle 3000 kontakti.
Fonoteegis 7200 teose salvestised.
Google Analyticsi järgi on EMIKi veebilehel u 15 000 külastust kuus, neist u 70% on Eestist, järgmisena tulevad USA, Saksamaa, Soome, Hiina, UK, Rootsi jt. Iga külastaja vaatab keskmiselt 9 lehte.