Põimumised. Liisi Koikson, Joel Remmel

Lauljatar Liisi Koikson ja pianist Joel Remmel esitlesid oma duoalbumit läinudkevadisel “Jazzkaarel”, aga on rõõm tõdeda, et selle kava elu ei piirdunud esitluskontsertidega (mis on paraku nii mõnegi uue plaadi saatus), vaid laulude lavatee jätkus terve lõppenud aasta jooksul.

Plaadil kõlavad tõlgendused eri aegade Eesti lugudest. See on loomulikult läbiproovitult tõhus lähenemisviis – võtta juba oma kvaliteedimärki tõestanud ja populaarseks saanud laulud ning neile oma töötlustega uut tuult purjedesse puhuda. Üllatusi ja mõtteainet võib pakkuda tehtud valik, nii repertuaari kui ka vaatenurga osas. Koikson ja Remmel on 34-minutisse ajaraami mahutanud Dagö laulu “Hallid majad”, Apelsini "Sügistuuled”, Ivo Linna ja Rock-Hoteli “Aita mööda saata öö” (ainus läänelaen plaadil), samuti klaverikeskse instrumentaali “Põksumine” ja plaati lõpetava unise-unistava vokaliisi “Põimumine”. Lausa kaks laulu (“Pojale” ja “Reddae”, ainsana salvestatud elektriklaveriga) on pärit ansambli Genialistide repertuaarist, mis kinnitab faktiliselt ammu laiali läinud ning sel suvel ametliku lahkumiskontserdi andva bändi muusika mõju haruldast kauakestvust. Albumi avab Ülo Vinteri-Enn Vetemaa “Laul Põhjamaast” (siin lihtsalt “Põhjamaa”), esitatud Koiksonile omase siira paatosega.

Liisi Koikson ja Joel Remmel on ammused koostööpartnerid ja nad klapivad suurepäraselt. Mõlemat iseloomustab tundlikkus ja dünaamilisus – see pädeb nii Remmeli klahvipuudutuse kui ka Koiksoni hääle hingepuudutuse kohta. Remmeli reharmonisatsioonid, üleüldine fraseerimine ja paigutised soololõigud lisavad algupäranditele jazzilikke värvinguid ning ka Koiksoni laululaadis on parasjagu jazzilikku nõtkust. Olles kuulanud kava kontserdil ning üle kuulanud plaadilt, saan kinnitada, et see valdavalt intiimne pooltund on igati väärtuslikult veedetud aeg.