2003. aastal Kiili kunstide kooli katuse alt võrsunud ja avakontserdi andnud ansambel tähistab sel aastal oma 20. tegevusaastat. Põhiliselt XIII–XVI sajandi sakraal- ja ilmaliku muusika esitamisele pühendunud koosseis on tänase seisuga andnud umbes 700, aastas keskmiselt 30 kontserti. Ansambli instrumentaarium on rikkalik: erinevad flöödid, trompet, keelpillid, löökpillid, lisaks vokaal.
Ansambli liikmete praegune vanus hõlmab 7–22-aastaseid lapsi ja noori. Kava selgitavate sõnaliste repliikide kõrval on ansambli kunstiline juht flötist Heili Meibaum maininud: “Sajandite tagune muusika ei ole muuseumieksponaat, vaid elav ja põnev kunst, millel on mõndagi pakkuda tänapäeva inimestele, sealhulgas noortele.” Lisaks kontsertidele mõisates, raekodades ja kirikutes on ansambel läbi aastakümnete teinud Eesti koolides vanamuusikat tutvustavaid kontserte, kus lisaks helinäidetele selgitatakse muu hulgas mõisteid, nagu konsort, mitmekoorimuusika, burdoon, polüfoonia jt. 2004. aastal pälvis ansambel koduvallas aasta teo tiitli. Kollektiivi tegevuses on olulisel kohal välisreisid, andmaks juurde muljeid ja loomingulisi impulsse.
Kõrvuti EMTA ja MUBA õppuritega on noorteansambli esinemistele kaasatud ka oma ala professionaalid, tulemuseks särav lavaline koostöö eri vanuses interpreetide vahel. Kindlasti on kogenud solistid andnud töö käigus uusi ideid nii orkestratsiooni kui stiili küsimustes.
2005. aastal toimusid ansambli ühised esinemised koos sopran Eve Kopli-Scheiberiga, alates 2006. aastast Maria Staakiga ansamblist Rondellus, alates 2014. aastast bariton Tõnis Kaumanniga. Läbivalt on kontsertidel soleerinud ka Kädy Plaas, Karis Trass, Kadri Hunt, Kristi Saar, Marten Meibaum jt.
Kiili vanamuusikaansambli tähtpäevapidu “Prints Rupert tegutseb jälle” toimus 30. augustil tsistertslaste asutatud Padise kloostri iidses saalis. Meeleolukas juubelikontsert tõi lisaks esinejatele kokku veel ka ansambli vilistlased, koostööpartnerid ja sõbrad. Ansambli juhi sõnul kujutas see õhtu endast kõikide asjaosaliste kohtumist mineviku, oleviku ja tulevikuga ning ühisel nõul olid kõnealusesse kavva valitud n-ö “lemmikhitid”, nimelt XIII sajandi vaimulikud laulud ning XVI sajandi vokaal- ja instrumentaalpalad sellistelt heliloojatelt, nagu Gabrieli, Gastoldi, Monteverdi, Encina, Holborne, Morley, Hassler, Praetorius jt. Sel korral soleerisid lauljad Jaanika Kuusik, Karis Trass, Tõnis Kaumann ja trompetist Jose Antonio Page Ramirez.
Praeguseks on Kiili vanamuusikaansambel välja andnud kolm CD-plaati: 2007. aastal “Kiili vanamuusikaansambel”, 2010. aastal “Samm sajandite taha” ja 2016. aastal “Heigh ho holiday”.
Ansambli instrumentaalseaded on teinud Heili Meibaum, Maria Staak ning teisedki külalisesinejad, ent juhindutud on ka noorte endi proovide käigus tekkinud spontaansetest ideedest. Flöötide, keelpillide ja löökpillide muusikalised repliigid olid kontserdil efektselt vastandatud ning kuulajaid võlus esituses hea intonatsioon, lihvitud üleminekud ühelt pilligrupilt teisele, koosmänguline ühtne hingamine ja paras annus improvisatsiooni. Hulk kavva võetud tantsulugusid on pärit Virve Kurbeli asutatud Eesti tantsuansambli Saltatores Revalienses repertuaarist. Siit lootusrikas küsimus: ehk saame tulevikus lisaks värvikale muusikale näha laval ka tantsustseene?
Ehkki ansambli juht on tehnilise viimistletuse kõrval väärtustanud eeskätt noorte huvi vanamuusika vastu, siis ometi sai publik nautida esitust, kus olid olemas mõlemad, n-ö kaks ühes. Well done!