_page-0001.jpg)
Kuusalust tulevad parimad bassid, nii öeldakse. Kuusalust tuleb ka mees, kes on nagu orkester. Eesti koolinoorte segakoori asutajahing, nelja koori eestvedaja, Kuusalu keskkooli muusikaõpetaja Taavi Esko on nähtus. Tormist olemist on vaid tema hääles, muidu on ta kiire, kirglik, nõudlik ja hea huumoriga legendaarne koorijuht, kelle energia kaigub igas tema õpilases.
Rääkides Taavi Eskost, peame rääkima Veljo Tormisest. Olete mõlemad Kuusalu valla aukodanikud. Veljo Tormise 90. sünniaastapäev on just peetud, teie 70. sünnipäev on novembris. Olete nimetanud Tormist oma õpetajaks, mentoriks. Palun sõnastage tema mõju teile.
Pean alustama aastast 2000, kui Veljo Tormis oli saamas 70-aastaseks. Kuulusin temanimelisse MTÜsse, tol korral peeti Tormise juubelipidu Kuusalu rahvamaja taga ja kontserdile saabus 1500 inimest. Sealt algas meie omavaheline tihe kokkupuude.
Olime Kuusalu kooriga Tormise kooritsükli “17 Eesti pulmalaulu” esmaesitajad ja helilooja pühendas selle teose mulle. Selle ja teiste pühendamistega on seotud järgmine lugu. Maestro Neeme Järvi oli just, ka 2000. aastal, avaldanud imestust, miks Eesti heliloojad pühendavad nii vähe oma teoseid dirigentidele, kes neid teoseid juhatavad. Julgesin seda Veljole meelde tuletada. Ja nii ma justkui “pressisin” pühenduse välja.
Mida tähendab teile Veljo Tormis?
See muusika on rohkem kui noodid. Veljo Tormis on erakordne helilooja.
Ühel kontserdil Tallinnas laulis Tormis Kuusalu keskkooli segakooris tenorit. Mäletan, et ta jagas õpetussõnu nii lauljatele kui ka minule ja näitas ette, kuidas tuleb laulda tenorirühma soolot. Spontaanselt palusin ka kontserdil heliloojal kaasa laulda. See oli väga võimas. Laul sai tormilise aplausi. Minu poisikeseohtu tenorid laulsid koos temaga. See oli au, ka mulle – olen juhatanud koori, mille koosseisus laulis oma laulu maailmakuulus helilooja. Kuigi Tormis oli oma teoste esitamise suhtes väga nõudlik, aitas ta õnnestumisele nõu ja jõuga igati kaasa.
Mis on suurim tarkus, mida helilooja Veljo Tormis on koorijuht Taavi Eskole jaganud?
See on seotud regilaulu esitamisega – kuidas seda autentselt teha. Regilaul pole vaid laul ja laulmine – viisi on vähe, kuid värsside rohkus muudab sõnumi oluliseks. Õpetussõnu jagades oli temas ikka see sama tagasihoidlikkus, lihtsus.
Suure helilooja inimliku käitumisega olen päris palju kokku puutunud, kui oleme abikaasa Niinaga Veljol ja tema naisel Leal Kullamaal suvekodus külas olnud. Jõudsime alati rääkida muusikast ja koorilaulust. Need on olnud erilised hetked minu elus. Mulle meeldis väga ka traditsioon, mis käis Veljo Tormise sünnipäeva juurde – alati pakuti mulgi putru ja keefiri.
“17 Eesti pulmalauluga” juhtus nii: 1998. aastal kutsuti mind Eesti koolinoorte segakoori asutama ja esimesse proovi tuli 77 lauljat üle Eesti. Selles kooris on teiste seas laulnud Märt Avandi, Mikk Saar, Uku ja Pärt Uusberg, Mari Pokinen-Jürjens, Kadri Voorand. Julgesin võtta kohe esimesse proovi kaasa Tormise tsükli. Tuntud tantsujuht Maido Saar seadis lauludele liikumise, Tormis kiitis idee heaks ja niimoodi sündis kooriteater. Veljo Tormise muusikutest sõbrad Moskvast ütlesid, et see on kooriteater koos muusikaga.
2002. ja 2007. aastal juhatasin koolinoorte laulupeol segakoore. See oli suur au. Kuna elan ja töötan Tormise sünnivallas, mõtlesin kohe, et kuidas ma ei dirigeeri Tormist. Kuigi Tormis ise on öelnud, et tema lood ei ole laulupeolood, ja enamus seda polegi, pakkusin siiski välja, et kavas võiks olla 5 osa tsüklist “17 Eesti pulmalaulu”, sealhulgas “Nooriku virkuse õpetus” ja “Ära löö noorikut”. Seda sellepärast, et nende sõnum kõnetab, need kõlavad kaunilt.
Järgmisel noortelaulupeol tõuseb esimest korda dirigendipulti teie abikaasa Niina, kes juhendab Kuusalu ja ETV mudilaskoore. Mis on teie soovitus abikaasale?
Ütlesin talle, et vastutus on suur ja hirm on normaalne. Kui ma 2002. aastal esimest korda laulupeol dirigeerisin, arvasin, et olen enda meelest juba koorijuht. Mõistsin, et see on tohutu vastutus, metsik töö, kõhklused ja kahtlused. Kaks aastat jutti, keeruline aeg, mille tulemus on seda armsam. Närveerisin kõvasti, kuid laulukaare all olla on võimas tunne, rahulolu on eriline. Lauljana on mul seda tunnet palju olnud, aga dirigeerides on tunne kordi võimsaim.
Sel sügisel on teil endal kätte jõudmas oluline verstapost. Teie ülepannipannkoogid on teada-tuntud, kas pakute neid ka sünnipäevalistele?
Neid olen pakkunud kõigile külalistele, kuid sünnipäevi on olnud igat moodi. Arvan, et pean koroona tõttu oma 71. juubelit.
Teil on vahva huumorisoon, sellepärast teid ka armastatakse. Olete kirglik ja nõudlik perfektsionist, kes juhatab mitut koori. Kust tuleb jaks ja säde?
Rutiinis tuleb alati midagi leida, nii sünnib kõik märkamatult. Mul on olnud parimal juhul lausa viis koori, praegu on neid neli: poiste-, laste- ja noortekoor ning Kolga-Kuusalu kammerkoor. Olen öelnud, et Kolga-Kuusalu kammerkoori liikmed tegid minust dirigendi. Tunnen, et just täiskasvanud teevad dirigendist dirigendi. Ma olen maksimalist, seda küll. Minu jaoks on tähtis, et kammerkoori inimesed tulid minuga kaasa, nad usaldasid mind.
Põlemisega on niimoodi, et kooriproovist saan energiat juurde. Kui pidasin ennast alguses muusikaõpetajaks-dirigendiks, siis nüüd olen tiitlid ümber pööranud – dirigent-muusikaõpetaja. See elu on palju kõrgemal, saan palju tagasi. Olen saavutanud rahu, ma ei põle läbi, sest saan tagasisidet. Järelikult olen ka mina neid sütitanud. See on sünergia.
Minu õpilased on noored ja see sunnib mind olema kaasaegsem ja nooruslikum. Võibolla on see mulle kaasa antud, see ongi äkki minu anne.
Ma armastan oma tööd. Eriti kooritööd. Töörügamise ind on suur, olen nagu Vargamäe Andres, aga ma arvan, et ma pole elus vihaseks läinud. Tammsaare ütlus on: “Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus”. Ma pean seda uskuma.
Teie vedada on kolm laste ja noorte koori. Lastel on tänapäeval nii palju võimalusi ja väljakutseid, kuidas olete hoidnud neid koorilaulu juures?
Jah, see on keeruline, lapsevanemad tahavad, et nende pojast saaks Ronaldo – jalgpall võidab muusika. Olen leidnud võtme selles, et räägin koolitunnis palju inimese hääle ilust. Sellest, kuidas meil kõigil on kohustus oma häält õigesti kasutada. Kuidas hääle kaudu jõuab mõte kuulajateni. Pööran väga palju tähelepanu hääle tekitamisele. Kuna me ei tõsta oma kaunis emakeeles piisavalt suulage, tuleb seda harjutada koos hääle tekitamisega, siis muutub kõlapilt väga kauniks. Laulame palju. Kui mul poleks koolitunde, oleks palju keerulisem, kuna ma ei tunneks last, tema häält. Kui laps hakkab oma häält nautima, siis ei ole ma kiitusega kitsi.
Abikaasa Niina teeb kuni 4. klassini mudilaskoori, alates 5. klassist võtan nad lastekoori, meil on ka noortekoor ja poistekoor. Igas kooris on kuni 30 noort. Ütlen neile, et kõige olulisem on protsess, esinemine on kirss tordil. Minu protsess on omaette nähtus, see on seotud aktiivsusega. Lapsed tulevad kooriproovi reedel, kogu nädal on seljataga. On tähtis, et kui lõpetame proovi, ei tohi nad olla surmväsinud. Mina samuti. Kõigepealt seame hääle korda ja siis laulame sellise laulu, mis hakkab kõlama. Ütlen lastele, et ma ei luba piimajõgesid ja pudrumägesid. Luban, et teie hääl kõlab ilusti, aga selleks tuleb tööd ja vaeva näha. Ma ei sunni, kuid olen nõudlik ja suunan neid kaudselt.
Mida olete püüdnud oma õpilastele kaasa anda?
Austust ja armastust. Seda, et enda vastu peab aus olema.
Kui jutustan õpilastele Veljo Tormisest, räägin alati sellest, et ta on helilooja, keda ei saa laulda niisama. Tema muusikat peab piiritult austama ja armastama. Niimoodi on tegelikult iga asjaga.
Usun ka töökusesse. Mind on õpetanud elu, ma olen talus sündinud ja Hiiumaa maatöö on mind karastanud. Armastan käsi mullaseks teha, koroonakevadel muretsesin endale kasvuhoone. Väga mõnus!
Kas muusika on elu ja elu muusika?
On küll. Raudselt!
Veljo Tormis on öelnud, et hakkas jonni pärast heliloojaks. Teie mõtlesite minna maaparandusinseneriks. Miks valisite ikkagi dirigendi kutse?
Minu kõige suurem eeskuju oli küla pillimees. Minu ema tegi Hiiumaal sünnipäeva- ja pulmalaudu. Kui olin temaga kaasas, siis vaatasin alati, kuidas minust peajagu lühem Süllo Värni istub ja mängib akordioni. Mõtlesin, et ma pean ka selle pilli saama. Soov ja huvi oli olemas. Muusikakool asus kaugel, kuid õppisin kuulmise järgi akordioni ära. Hakkasin muusikakoolis käima jalgrattaga. Üks veebruarikuu oli nii külm oli, et tagasi sõites hakkasid käed lausa külmuma. Siis tekkis muusikakoolis ütlus: sadagu või telliskive taevast alla, Esko Taavi on ikka kohal. Tõesti, olingi alati kohal.
Kui lõpetasin Kärdla keskkooli ja muusikakooli, tahtsin tõesti minna EPAsse maaparandusinseneriks. Siis ütles meie muusikakooli direktor Tiia Järg, et mingu ma ikka muusikat õppima. Minu muusikalised oskused ei olnud tol hetkel sellised, et astuda konservatooriumi. Õppisin Tallinna pedagoogilises instituudis ja esiti mõtlesin, et muusikaõpetajaks ma küll ei lähe. Aga Kuusalus hakkas mulle meeldima.
Dirigendiks teeb elu ja elukogemus. Hakkasin mõistma, kuidas häälega tööd teha, hiljem. Olen saanud hääleseadet Eesti ühelt kuulsamalt sopranilt Elsa Maasikult ja mu kooride juures on töötanud suurepärane hääleseadja Leelo Talvik. Minult on küsitud, kas Kuusalu kool on kallakuga. Ei. Me pühendume. Me peame hääle tehniliselt korda saama. Meie keel on nii ilus, vokaalide poolest teisel kohal itaalia keele järel.
Mis on teie kiiks seoses tööga?
Mulle meeldib, kui minu üle veidi naerdakse. Eks ma olengi kõik: koomik, õpetaja, dirigent. Ma ei oska ühtegi anekdooti rääkida, aga kui ma olen naljakas, siis see ongi kiiks.
Te olete nähtus?
Võibolla küll.
Praegu on teie tippaeg?
Jah, loodan, et jätkub ka tulevikus.
Mis on suurim tunnustus, mida olete enda kohta kuulnud?
Jaanuaris oli meie juures kultuurisaate “OP” võttegrupp ja abikaasa ütles minu kohta lause: “Ta on aus oma töö vastu”. Mul tuli pisar silma.
Kas tunnete, et teid on piisavalt hinnatud?
“Opi” saates vastasin, et liiga palju. Olen veendunud, et olen saanud kõik, mis võimalik. Olen saanud Valgetähe V klassi teenetemärgi. See on suur austus. Ma ei osanud seda tahta ega soovida. Olin 50-aastane ja päeval, kui orden üle anti, oli minu isa matus. “Harjumaa kultuuripärl 2015” ja Kuusalu valla aukodaniku tiitel on ainult suured nimed. Suurim muusikaline tunnustus on olnud see, et sain dirigeerida 2002. ja 2007. aasta laulupeol.
Muusika ja teie perekond on tihedalt põimunud. Käbid ei kuku kännust kaugele...
Isa oli kooliõpetaja, mõlemad vanemad laulsid ja isa mängis suupilli. Soovin, et kõik laulaksid, seda enam oma lapsed. Minu pojad on laulnud ja laulavad kooris, kuidas teisiti. Kodune õhkkond on muusikast tulvil. Ühel hetkel läksid nad ette laulma Risto Joostile, kes asutas kammerkoori Voces Musicales, praeguse nimega Voces Tallinn. Noorem poeg Lauri laulab selles kammerkooris bassi. Ero on 20 aastat laulnud RAMis, tütar Eve laulis koolikoorides, kuid sai hariduse ärijuhtimise alal. Aga tema tütar Maria laulab ETV mudilaskooris, nagu ka Lauri poeg Hugo Mattias.
Millest te unistate, mida hing ihkab?
Mul on palju unistusi. Ühes seltskonnas rääkisin, et mulle meeldiks ehitada Hiiumaale palkmaja. Niina ei öelnud õnneks ühtegi sõna. Unistustel on võimalus täide minna.
Kui elu ja tervist on, siis tahaksin töötada koolis ja osaleda 2022. aastal oma kooridega laulupeol. Soovin näha oma abikaasat juhatamas laulupeol mudilaskoore.
Kui maailmas oleks vaid kolm muusikapala, siis mis need võiksid olla?
Esimene, mis tuleb meelde tänu akordionile, on “Ukuaru valss”. Arvo Pärt. Selles on lihtsust.
Teine on Arvo Pärdi “Eesti hällilaul” – kui ilus lugu. Kolmandana nimetan Pärt Uusbergi “Igaviku tuules” – väge täis lugu.
Kindlasti Veljo Tormise looming, eriti laulupeokantaat “Laulu algus”. See on vägev ja võimas. Eesti muusika on kõige ilusam, see on meile sisse kodeeritud. Oleme selle emapiimaga sisse imenud.
Olete lauluperekond. Mis laul kõlab siin majas alati?
Siin ei kõla peaaegu üldse midagi, sest me laulame mujal nii palju. Kuna see on meie põhitöö, siis muusika saadab meid kogu aeg. Kõige kaunim muusika algab v-tähega. Vaikus. Jah, kui ma tahan erilist muusikat kuulata, lähen metsa. Metsa vaikus ja kohin on kõige ilusam muusika.
Mari Jürjens
näitleja ja laulja
Mul on seoses Taavi Eskoga väga soojad mälestused. Sain temaga tuttavaks, kui asusin laulma Eesti koolinoorte segakooris. Esimesest hetkest peale sain aru, kui omapärane, humoorikas ja soe inimene ta on. Koori eest seistes on ta väga inspireeriv, jutustades lugusid ja olles hästi aus ning tundlik. Taavi hoolib väga oma õpilastest ega jäta kunagi head ütlemata. Seetõttu tekib tema käe all lauldes hästi usaldusväärne ja kokkuhoidev õhkkond. Ta tuleb kaasa kõiksuguste hullustega, mida koorinoored laagrites välja mõtlevad, ja innustab loovalt mõtlema. Taavi on kindlasti üks minu kõige värvikamaid ning olulisemaid õpetajaid. Ja üks hästi armas inimene!
Taavi oskus nii ausalt ja tundlikult muusikast kõnelda ning muusikat vastu võtta on väga inspireeriv. Ta on kindlasti mulle õpetanud, kui oluline on teha asja, mida sa armastad ning märgata ja hoida teisi enda ümber. Laulsin koolinoorte segakooris palju aastaid, armastasin väga seda koori ning kõike, mida Taavi sellele koorile andis. Väga raske oli lahkuda. Mäletan, et hiljem vilistlasena koorilaagrisse minnes vaatasin üht proovi kõrvalt ning mõtlesin, et kui minust saaks õpetaja, tahaksin ka seesugust armastust edasi anda.
Ulvi Rand
Kolga-Kuusalu kammerkoori vanem, MTÜ Veljo Tormise kultuuriselts tegevjuht
Taavi Eskot iseloomustab jäägitu pühendumus ja ausus kõiges, mida ta ette võtab. Ta on väga kiire tegutseja. Kui Taavit ei tunne, on tema käe all koorilaulja olla esiti harjumatu. Ta eeldab, et laulja on sada protsenti pühendunud ja kogu aeg kohal. Seda ta nõuab ka endalt. Olen Kolga-Kuusalu kammerkoori laulja juba üle 30 aasta ja selle pika aja jooksul on proov ära jäänud vaid loetud kordadel.
Kolga-Kuusalu kammerkoori proovid on kaks korda nädalas. Koorijuhina on Taavi nõudlik ja pühendunud, äärmiselt kohusetundlik ja hooliv. Aastatega on tekkinud rituaalid ja kodukord. Kõigepealt hingamisharjutused ja venitused, millele järgnevad hääleharjutused. Reaalne laulmine ja uute laulude õppimine algab tavaliselt 35–40 minuti pärast. Kooriproovid on väga intensiivsed ja sisutihedad. Taavi ei lase läbi vigu või ebakõlasid ja mõne keerukama teose õppimine võib olla kaunis tüütu ja aeganõudev. Samas ei puudu seltsielu, peetakse sünnipäevi, käiakse üksteisel külas. Taavi küpsetab imemaitsvaid pannkooke ja on neid ka kogu koorile pakkunud.
Aastatega on kogunenud võimsaid kogemusi. Taavi on võtnud kooriga ette hullumeelseid projekte, pannes lauljaid oma piire kompama ja seeläbi arenema. Olgu näiteks plaadi “Ma laulan suust ja südamest” salvestamine. Sellel kõlab kaunilt ka Allegri “Miserere”. Vaieldamatult suure tähtsusega oli koori ja Taavi koostöö Veljo Tormisega. Pea poole koori plaadile salvestatust moodustab Tormise muusika.
Taavi on andnud Kolga-Kuusalu kammerkoorile sihi ja sisu, mida hoida ja arendada.
Ta ise ütleb, et karismaatilise ja energilise koorijuhi on temast teinud just aastatepikkune töö täiskasvanud lauljatega. Tema ja ta kallis abikaasa Niina on Kuusalu koorimuusika hoidjad ja edendajad. Viimasele üldlaulupeole viis Taavi koguni neli koori.
Öeldakse, et oleme inimesena kõik kellegi moodi. Aga nagu helilooja Veljo Tormis, on ka meie koorijuht Taavi Esko täiesti ainulaadne ega sarnane kellegi teisega.