Klaverimäng öise taeva all
- Georgi Särekanno
- May 3
- 4 min read
Updated: May 16
Kontserdisarja “Kummardus tähtede taha” algatasid Jäneda küla inimesed, et väljendada oma sügavat austust ja lugupidamist mehele, kelle helilooming elab oma iseseisvat elu nii Eestis kui maailmas, aga kes päris olulise osa sellest suurest tööst tegi Jänedal. Urmas Sisaski tööst jäi Jänedale palju rohkem kui noodid – kogu Jäneda muutus.
Urmase saabumine Jänedale oli puhas juhus, aga õige pea polnud külaelu enam endine. Hakkas sündima ootamatuid asju. Need tõid vaheldust üksluisesse argipäeva ja kiskusid nii mõnegi inimese igapäevarutiinist välja. Külapoes, postkontoris ja saunas kõlas inimeste juttudes aina sagedamini Sisaski nimi. Esialgu tunti lihtsal pragmaatilisel moel muret naabrite pärast, kellel polevat vedanud selle kolmekordse paneelmajaga, kuhu Sisaski pere omale korteri sai – kui heliloojat tabas loominguline hoog, istus ta kasvõi südaöösel klaveri taha.
Majaelanikud aga väitsid, et hilistel tundidel mõjunud Sisaski musitseerimine neile hoopis rahustavalt ja lapsedki magasid paremini. Ja ega selles majas südaöiseid klaverihelisid teab mis palju polnudki, sest enamasti töötas helilooja öötundidel hoopis Jäneda lossi või tehnikumi saalis.
Uuriti, mida see noor habemik oma rõdu peal öösiti passib. Teadjamad rääkisid, et habemikul on pisike kooliteleskoop, mille tehnikumi direktor oli isiklikult talle soetanud. Mõned õnnelikud olid saanud isegi selle riistapuu sisse vaadata, kui Urmas Lipumäel või staadionil tähistaevast jälgis. Saunas arutati, kas Urmas tuleb täna või mitte ja millise viha ta siis seekord kaasa võtab – kas kase või tamme. Irvhambad rääkisid, et ühekorra oli Urmas mõisapargis hoopis elupuuokstest viha teinud ja aednik oli teda reha käes taga ajama hakanud. Enamasti kasutas Urmas kadakavihta ja oli viimaste seas, kes saunast lahkus.
Tavapärase külajutu kõrvale tekkis aina rohkem ka teistsuguseid sisaski-teemasid. Näiteks: “Poeg tuli eile koju ja ütles, et nad lähevad homme Sisaskiga tähti vaatama, sest Sisask olevat astronoomia ringi rajanud.” Või: “Mis värk tal selle tähistaevaga on, ma kuulsin, et ta muudkui arvutab taevakehade liikumisel tekkivaid helisid!? Usud sa tõesti, et kosmos on helisid täis?”
Urmas pani kokku ka Jäneda kammerkoori. Inimesed hakkasid arutama: “Kas sa koorikontserdile lähed? Nad esitavad mitu Sisaski uut laulu ka.” Kontserdil teadustati: “Täna tuleb Jänedal maailmaesiettekandele Urmas Sisaski loodud segakoorilaulude tsükkel “Kümme kildu”.”
Sisimas sügavalt uskliku inimesena hakkas Urmas Jänedal kirjutama ka vaimulikke laule, tema korteris klaveri kohal seinakapis olid riiulid täis noote, mis ootasid oma tundi. Samas, mida aeg edasi, seda rohkem sigines uut Urmase tegemistesse. Ühtäkki oli ta šamaan, kes õnnistas maad ja rahvast. Polnud sugugi haruldane, et Jäneda linnamäelt kostis trummipõrinat ja joigu. Vahet polnud, kas riitus viidi läbi suure rahvahulgaga või astus Sisask üksi mööda metsarada, tema tegevus oli siiras ja kirglik. Oli aeg, kus kirikuõpetajad ei tahtnud šamaanitrummi kui paganlikku muusikariista jumalakotta lasta. Urmas aga leidis, et kõik, mis on kaunis, meeldib ka Jumalale.
1996. aastal aga sai aga teoks midagi, mis peaks Jänedale alles jääma vähemalt nii kaua, kuni esitatakse Urmas Sisaski loomingut. Kõigepealt maandus Jäneda staadioni murul Tallinnast startinud kopter. Lennumasinast astus välja Urmas Sisak koos Eesti heliloojate liidu juhatuse liikmetega. Seltskond marssis Jäneda lossi avama planetaarium-kontserdisaali, mis nüüd on tuntud muusikatähetornina. See lossitorni jalamil asuv kamber kujunes Urmas Sisaski loomelaboratooriumiks, kus on sündinud suur osa ta oopustest ja kuhu on üles riputatud tema loomingu nurgakivi, universumi klaviatuur. See tuba on nüüd tuntud ka kontserdipaigana.
Paljud paigad ja hooned Jänedal on Urmase tegemistega otseselt seotud. Mõisa tööhobuste talli pööningul mängiti tema oopust neljale klaverile ja kaheksale mängijale. Jäneda lossis on Urmas ligi 2000 korda mänginud oma esimest tähistaeva pala “Kassiopeia”. 2024. aastal leiti Urmas Sisaski esimene klaver, õigemini see, mis klaverist järele oli jäänud. Selle klaveri sai Urmas 15. sünnipäevaks. Edasi juhtus nii, et remondi tõttu viidi klaver ajutiselt õue. Noor Urmas otsustas, et õues kõlbab ka mängida, läks ja istus klaveri taha ja vaatas öisesse taevasse. Sellest piisas – ta kirjutas tähistaevast mõjutatult oma ühe praeguseks kuulsaima loo “Kassiopeia”. Ja teadis sealtmaalt, et tähtede järgi ta nüüd oma muusikat tegema hakkabki.
See klaver ootab nüüd restaureerimist ja loodetavast saab sajandivanusel “J. Beckeril” millalgi taas kõlada “Kassiopeia”. Ja ka tema muud klaveriteosed.
Urmas Sisaskile pühendatud kontserdisarja “Kummardus tähtede taha” korraldatakse Jänedal 2023. aastast, praeguseks on toimunud 5 kontserti: “Tähistaeva klaver”, “Armastusest sündinud viisid”, “Lõunataeva helid”, “Eesti rahvataevas” ja “Eesti Missa” (esinejad Lauri ja Piret Väinmaa, Johan Randvere, Tiiu Sisask, segakoor K.O.O.R – dirigent Raul Talmar, Lehtse kammerkoor – dirigendid Tiiu Tikkerber ja Jaanus Väljaots).
Sari annab kuulajatele võimaluse saada osa Sisaski mitmekülgsest loomingust, kontsertide kavas on nii sooloklaveri, ansambli- kui ka koorimuusikat. Enne ja pärast kontserte ja vaheaegadel on võimalik külastada ka Urmas Sisaski rajatud planetaarium-kontserdituba, mis asub Jäneda lossi tornis – saab vaadata heliloojale inspiratsiooniks olnud tähistaeva tubast koopiat.
2025. aasta esimene kontsert “Valguse kiituseks” toimub 17. mail kell 18 Jäneda lossi saalis. Esinevad Eesti vokaalansambel Orthodox Singers (dirigent Valeri Petrov), Maria Petrov (sopran), Tiiu Sisask (klaver) ja Neeme Ots (trompet).
Jäneda lossitornis toimuvad ka “Tornikontserdid”. Need on tellimuskontserdid gruppidele, saali mahub kuni 30 inimest. “Tornikontsertide” piletitulu läheb Urmas Sisaski esimese klaveri restaureerimiseks. Tiiu Sisask mängib palu isa loodud “Tähistaeva tsüklitest” ning tutvustab taevakaardil heliloojat inspireerinud tähtkujusid ja nendega seotud müüte.
