Kes või mis on Tartu ülikooli kammerkoor?


TÜ kammerkoor 2019. aasta juubelilaulupeo rongkäigus. FOTO KRISTEL PALLASMA

Kui 1970. aasta sügisel kogunesid Vaike Uibopuu ja Tiiu Otsuse eestvedamisel lauluhuvilised naised ja mehed Tartus Õpetaja tänav 12 asunud toonase heliloojate liidu Tartu osakonna ruumidesse proovi tegema, siis vaevalt nad aimasid, et poole aasta pärast, alates 3. märtsist 1971, hakatakse ametlikult tegutsema Tartu riikliku ülikooli kammerkoorina ja et pool sajandit hiljem on seesama, ühe esimese kammerkoorina loodud koor elujõuline kontsertkoor, kelle kolmapäevaseid proove on 50 aasta jooksul häirinud vaid viimaste aegade koroonaviirusest tingitud piirangud.

Pool sajandit täitus ülikooli kammerkooril 3. märtsil 2021, kuid paraku tuli juubelikontserdid ning suurem tähistamine edasi lükata. Siiski ilmus juubeliaasta kevadel kammerkoori ja laiemalt Eesti kooriliikumise ajaloost kõnelev raamat “Koori sisse minek. Tartu ülikooli kammerkoori ajalugu” koori liikme Ken Irdi sulest. Samuti nägi juubeliks ilmavalgust ja sai ka esitletud kammerkoori teine täispikk CD plaat “Ilma hääl” Cyrillus Kreegi ja Tõnu Kõrvitsa loominguga. Heliplaadi projektijuht oli koori liige Robert Pirk.

Kammerkoori viis aastakümmet on olnud nii sisutihedad, et neid pole võimalik väikesesse artiklisse kokku võtta. Kõige tähtsam on ehk olnud igas mõttes kooskõla poole püüdlemine.

Siiski jääb alles küsimus, kes või mis on Tartu ülikooli kammerkoor. Kuigi kammerkoor on üks, tekib vastuseid palju – kõik sõltub sellest, mis kontekstis küsimus esitatakse ja kellele peab vastama. Järgnevas mõtiskluses püüame tabada, milline tähendus võiks olla Tartu ülikooli kammerkooril erinevatele küsijatele.


Muusikale. Muusika jaoks on kammerkoor esitaja, interpreet ja instrument. Muusika on kõige tähtsam. Läbi kümnendite on kammerkoor püüdnud anda edasi heliloojate muusikalisi taotlusi nii hästi kui võimalik, vahendajaks dirigent oma käe ja kehaga. Vaimustavad kooriteosed, nende hulgas märkimisväärselt esiettekandeid ning spetsiaalselt kammerkoorile loodud laule, kõlavärvid, muusikaline sünergia ja fluidum, muusika elustumine kontserdilaval – selle nimel kogu kooriga ühiselt pingutada on olnud alati vaeva väärt.

Kammerkoori repertuaar hõlmab erinevaid muusikažanre: algusperioodil vanamuusika, suurvormid, spirituaalid, nõukogude autorite looming, kogu ajaloo vältel eesti ja välisriikide heliloojate teosed, rahvamuusika. Valdavalt on esitatud a cappella koorimuusikat, kuid osaletud ka koostööprojektides orkestritega, näiteks Tartu ülikooli sümfooniaorkestri, Vanemuise sümfooniaorkestri ning välisorkestritega. Populaarsemad autorid läbi ajaloo on olnud Veljo Tormis, Mart Saar, Cyrillus Kreek, Ester Mägi, Gustav Ernesaks, Miina Härma ja paljud teised.

Salvestatud on palju üksiklaule, kuid ka kaks täispikka plaati: “Maailmasuurune leek” (2007) ja “Ilma hääl” (2021), osaletud oma lauludega ülikooli kooride ühisplaadil “Vivat Academia!” (1997).


Publikule. Alates esimestest hooaegadest on TÜ kammerkoor esinenud ülikooli aktustel, andnud iseseisvalt kontserte, osalenud paljudes koostööprojektides. Koor on publikule pakkunud uudseid elamusi, näiteks huvitavate valguslahenduste ja liikumistega kontserdid TÜ aulas, Tallinnas Mustpeade majas, Alatskivi lossis jne, aga veel suuremaid üllatusi on kuulajaile pakutud uudsete kontserdipaikade kasutuselevõtuga. Nii sai kooriliikmete ennastsalgava koristustöö käigus esinemiskõlbulikuks muudetud ülikooli endine kirik, mis aastaid oli käibel raamatukogu ehk nn seminarkana ning kus kammerkoor andis oma 40. aastapäeva kontsertetenduse “Elu on alles uus” (2011). Kõige hullumeelsem ettevõtmine oli aga koori 45. sünnipäeva etendus “Südamepeitjate planeet” (2016) Tartus Raadi lennuangaaris, mis tuli enne etendusi prahist puhastada, vajalike vahenditega – sealhulgas liivakoorem ja raudmets, remondikanali kate ja mis kõik veel – varustada ja kus etenduse ajal kogu koor laulis nii tantsides, liikudes kui maast umbes nelja meetri kõrgusel aknaorvas ja veel kõrgematel tellingutel ronides. Arvestades, et etendusse kuulus ka V. Tormise “Raua needmine”, mida tuli laulda peast ja tegutsedes, samal ajal kui dirigent juhtis lugu hämaruses ainult šamaanitrummi abil, oli see publikule tõeliselt hämmastav vaatemäng.


Dirigendile. Kammerkooril on olnud seitse peadirigenti. Alustasid Vaike Uibopuu ja Tiiu Otsus, kes esimesed kaheksa hooaega juhtisid koori koos, jätkasid Riho Leppoja, Tiiu Jaanus, Karin Herne ja Kalev Lindal. Alates 2001. aastast juhatab koori Triin Koch. Mõnel semestril on kooriga töötanud ka Elvi Kiriling-Oolo, Margo Kõlar ja Lodewijk van der Ree. Dirigendi jaoks on koor kui tervik ja iga laulja eraldi samuti kui õpilane, aga ka hoolealune, kes vajab tähelepanu ja juhatust. Samas võib koor olla ja ilmselt on ka olnud dirigendile õpetaja. Kõigil meie dirigentidel on olnud ka teisi kollektiive, seetõttu on neil ka võrdlusmomente teistega. Nad kõik on muusikat sügavalt tunnetanud ning nautinud tööd ülikooli kammerkoori kui erinevate erialade, haritud ning võõrkeeli oskavate inimeste kollektiiviga. Lauljatel on nii mõnelgi koori aastapäeval olnud inspireeriv kogemus laulda kõigi kammerkoori dirigentide käe all.

Vaike Uibopuu on öelnud: “Akustika peab õige olema. Harmoonia läheb paika, toimub mingi ühildumine kõiksusega. Varem ma ei saanud seda rääkida, aga nüüd ma saan seda rääkida. Kammerkooriga oli ka mõnikord nii. Mõned hetked, mõned proovid, mõned akordid. Aga tervikuna kogu kontsert, kui sa ikka korralikult koostad, siis see pakub rahuldust. Et on õige aktsent, kus on kulminatsioon.” Ja lisanud ka järgmist: “Dirigent peab teadma, kuidas elu käib. Mina pooldan seda, et ei ole eraldi hääleseadjat ja seda algusest peale. Dirigent peab olema ka laulja ja saama sellega hakkama.”

Tiiu Otsus: “Järele mõeldes oli Arvo Ratassepp ka Vaike Uibopuu õpetaja ja Tartus oli meil täpselt sama koolkond – me olime mõlemad Roland Laasmäe õpilased. Ja kui veel ettepoole vaadata, siis sai meile mõlemale kõrgharidus ilma alghariduseta, sest me kumbki pole lõpetanud lastemuusikakooli.”

Triin Koch: “Kammerkoor on kindlasti kollektiiv, kes on mind lõppkokkuvõttes vorminud selliseks, kes ma praegu olen. Läbi tohutult positiivsete asjade, mis on sündinud ka läbi väga raskete asjade. Ütleme, professionaalses elus andnud kõike. Läbi selle töö, mis ma olen kammerkooriga teinud, olen ma see, kes ma praegu olen.”

Selle kõrval on dirigendid välja toonud ka üksikute lauljate suure panuse koori arengusse ning tunnustanud kammerkoori juhatuste tööd, mis on kõigil kümnenditel võimaldanud neil keskenduda kunstilistele küsimustele.

TÜ kammerkoori 20 aasta juubeli puhul valminud raamatu esitlusel TÜ ajaloomuuseumis (2021), ees kõik koori endised ja praegune dirigent: Riho Leppoja, Tiiu Jaanus, Tiiu Otsus, Triin Koch, Vaike Uibopuu, Karin Herne, Kalev Lindal. FOTO ANGELINA PJATOVSKAJA

Koorile kui kollektiivile. Iga dirigent on kollektiivi veidi muutnud. Siiski eksisteerivad TÜ kammerkooris pikaajalised traditsioonid, mis on aidanud seda kollektiiviks vormida. 50 aastat on tehtud proove ülikooli peahoones. Algul aula kõrval loengusaalis, hiljem palju aastaid auditooriumis 128, praegu auditooriumis 232. Üksikutel perioodidel tehti peahoone remondi tõttu proove mujal, kuid iga nädal ülikooli peahoones käia on üks kammerkoori identiteedi alus. Kuigi peahoone auditooriumides ei saa lauljad paikneda vabalt, vaid istuvad statsionaarsetes ajaloolistes pinkides ning asetus erineb oluliselt kontsertrivistusest, on see osa meie igapäevast. Ja just peahoone ees lauldakse pärast kontserdireisilt või esinemiselt kodulinna naastes üliõpilashümni “Gaudeamus”. Igal kellaajal ja igasuguse ilmaga. Kollektiivi on alati aidanud luua kõikvõimalikud ettevõtmised, aga ka koorilaagrite õhtused programmid, jõulupeod, varasemal ajal nääripeod, kadri- ja mardijooksmised jpm. Koori liige ollakse mõnikord ka just seltskonna tõttu ega soovita kammerkoorist lahkuda võrdselt nii inspireeriva muusika kui ka kordumatute kaaslaste pärast.

Koor on aastate jooksul esinenud sadu kordi ülikooli aulas, kontserdisaalides, kirikutes, aga ka väga eriskummalistes, sh väga kitsastes kohtades, alustades Tartu tähetornist ja allveelaevast Lembit ning lõpetades Tartu lennuangaari ja päris lennukiga.