_page-0001.jpg)
Eesti muusika varamu on nii põhjatu, et ka nüüd, aastakümneid hiljem leiavad aset meie heliloojate teoste esiettekanded. 9. juulil 2021 sai alguse tore ettevõtmine – I Eesti kontrabassimängijate suvepäevad ja selle avalöök toimus Alatskivi lossis. Ürituse eestvedaja Mati Lukk oli ettevõtmise keskmesse asetanud Juhan Aaviku kontrabassikontserdi esiettekande. Alatskivi loss esituskohana on sümboolne, sest siin asub maailma ühe väljapaistvama kontrabassikontserdi looja Eduard Tubina muuseum. Aaviku kontserdi solist oli Regina Udod, tema klaveripartneriks Lea Leiten.
Juhan Aavik ja Ludvig Juht
Juhan Aaviku kontrabassikontserdiga seoses ei saa mööda minna Ludvig Juhtist. Aavik ja Juht olid sõbrad juba Tartu päevil, 1920. aastatel. Juht mängis kontrabassi nii Juhan Aaviku kui Juhan Simmi käe all. Saksamaal olemise suvistel vaheaegadel käis Juht ikka Vanemuise orkestriga mängimas, siis juba solistina.
Juht nägi kurja vaeva, et tõestada kontrabassi õigust soolopillina. Kriitikud sageli halvustasid tema suurejoonelisi püüdlusi, kuid Aaviku suhtumine oli positiivne. Kui Juht vajas USAsse minekuks soovituskirja USA konsulile Eestis, sai ta selle Tallinna konservatooriumi direktorilt Aavikult. Enne kontrabassikontserti oli Aavik loonud Juhti tellimusena veel “Fantaasia-parafraasi”, mis kõlas esiettekandes New Yorgis.
Eesti kontrabassikontserdid
Kontrabassikontserte on Eesti muusikas tänase seisuga loodud kuus, neist kolme sünd on seotud Ludvig Juhti tegevusega. Esimese kirjutas ta ise 1932. aastal Londonis ja seda teost on autor koos orkestriga mänginud nii Eestis, Lätis kui Ameerikas, Eestis on kontserti mängitud klaveri saatel. Loodetavasti tuleb aeg, mil Juhti kontserti kuuleb meilgi koos orkestriga.
Eduard Tubina kontrabassikontsert sündis 1948. aastal Ludvig Juhti tellimusel New Yorgi kontserdi tarvis. Esiettekande tegi Juht klaveri saatel, orkestriga esiettekanne toimus 1957. aastal Colombias, Bogotas. Soleeris hispaania bassist Manuel Verdeguer, dirigeeris Olav Roots. Kontsert on äratanud tähelepanu kogu maailmas ja jõudnud kontrabassiloomingu raudvara hulka. Juhan Aavik kirjutas oma kontserdi Rootsis 1950. aastal. Els Aarne kontsert valmis 1964. aastal, selle esitamise kohta aga andmed puuduvad. Mati Kuulbergi 1979. aastal valminud kontrabassikontserdi ainuesitajaks on olnud helilooja vend Priit Kuulberg. Kontrabassimängijast džässmuusiku Peedu Kassi kontserdi esiettekanne oli selle aasta 3. juulil Saaremaal.
Juhan Aaviku kontrabassikontserdi Eesti teatri- ja muusikamuuseumis asuval klaviiri originaalil on algkuupäev 8. oktoober 1949 ja lõpulehel lõpetamise aeg 7. veebruar 1950. Pealkirja kõrval on pühendus: “Pühendan selle teose oma sõbrale ja suurele kaastöölisele Ludvig Juhtile. Juhan Aavik, Bergsbrunna, 7. II 1950”.
Teosel on kolm osa. I osa Allegro moderato agitato põhineb Robert Theodor Hanseni laulu “Ema süda” motiividel. Ilusa tõusu ja mõõnaga ballaadilikust meloodiast kujunes pagulaseestlastele hümnilaadne pala, mis lohutas hinge ja südant. II osa Andante con moto tugineb Aaviku enda isamaalise tähendusega segakoorilaulule “Hoia, Jumal, Eestit!”.
III osa, energiast pakatava, vahelduvate meeleoludega, kolme erineva karakteriga finaali olulisemaks teemaks on Eesti ühe kadrilaulu motiiv, mis seguneb teiste rahvaviiside motiividega.
Kontserdi loomisest oli möödas kolm aastat, kui Aavik söandas ühes Ludvig Juhtile saadetud kirjas küsida: “Mis teeb minu Sulle pühendet kontrabassikontsert?” Juht tegelikult valmistus kontserdi ettekandmiseks. 1954. aasta kirjas mainib Aavik: “Ma ei ole veel aega saanud võrrelda, kuipalju ja milliseid muudatusi Sa soolohääles oled teinud. Selleks oli ju Sul täieline vabadus. Samuti jätan sulle täiesti vabad käed selle paljundamises ja levitamises. Eks Sa teed seda niikuinii hääperemehelikult, nõnda, kuidas olukord võimaldab.”
Sel perioodil hakkas Juhti tervis halvenema ja kui ta 1956. aastal Bostoni orkestri Euroopa turnee ajal Rootsis Aavikut külastas, muretses Aavik hoopis Juhti tervise, mitte aga oma kontserdi esituse pärast. Samas teadis Aavik sedagi, et Juhti mängutase oli tagasi läinud ja tehniliselt rasked kohad oleksid ilmselt üle jõu käinud. Kuigi Juht tegeles soolopartii redigeerimisega, teose ettekandmiseni ta siiski ei jõudnud. Kas Aavik ka kontserdi orkestratsiooni valmis tegi, selle kohta vastust ei ole.
Kontsert Alatskivi lossis
Kontserdile tegi emotsionaalse sissejuhatuse kontrabassimängija Meeme Saareväli, kes esitas Ludvig Juhti seade laulust “Ema süda”, mis on Aaviku kontserdi üheks läbivaks motiiviks. Ise tegin linnulennulise ülevaate Aaviku kontserdi sünniloost ja eesti kontrabassikontsertidest.
71 aastat tagasi valminud teose esiettekandjad Regina Udod ja Lea Leiten olid kontserdi ettevalmistamist võtnud väga tõsiselt ja tulemuseks oli tõeline muusikasündmus! Regina Udod oskas siduda tervikuks ja esile tuua teose vaheldusrikkad meeleolud, erinevate teemade karakterid, tsitaadid erinevatest stiilidest. Lea Leiteni paindlik klaverisaade võimaldas alati kuulda kontrabassi kõla ja orkestri tutti osad jäid meelde oma veenvuse ja jõuga.
Aavik üllatas selle teosega tõeliselt – särav, vaheldusrikas, meeldejäävate teemade esitlus erinevas valguses ja erinevates põimingutes. Kindlasti on see Aaviku loomingu tippteoseid ning tema sügavuti minekule ja fantaasialennule aitas kindlasti kaasa Tubina kontserdi lai haare. Küllap oli silme ees selle kontserdi kvaliteedimärk. Kuigi Aaviku teoses on mängijale väljakutseid vähem, on autor kindlakäeliselt arvestanud Juhti tippaja mänguoskusi.
Juhti mängulaad ja stiil oli ja on tänaseni omamoodi mõistatuseks. Ka Aavik püüdis neid mõistatusi lahti muukida ja muukimise jälgi on näha mitmes kontserdi lõigus. Seda väljendas Aavik ühes Stockholmi Eesti Päevalehe artiklis: “Juhti kontrabassimäng on teatud muusikalistes seikades palju imposantsem, tüsedam, haaravam ja nii öelda ürgjõulisem kui tavaline tšellomäng. Selles mõttes tuleb tema kunsti [---] isegi eelistada tšellomängu saavutusile.”
Kontrabassipäevad jätkusid 10. juulil Vadil kohalikus kõlakojas toimunud kontrabassistide kontserdiga “Mida rohkem, seda uhkem ...”, kus esinesid bassisolistid ja ansamblid ning millele järgnes vaba lava. Lõpetusena kõlas 18 kontrabassisti osalusel Raimund Kulli “Kodumaa”. Nende päevadega tähistati ühtlasi Eesti kontrabassimängijate viimase kahe aasta juubeleid, kelle tähtpäevad jäid koroonaviiruse varju: Meeme Saareväli (80), Kaupo Olt ja Taivo Sillar (75), Toivo Unt (70), Anto Õnnis (65), Mati Lukk ja Aivar Eimra (60), Janel Altroff (50), Peedu Kass ja Andres Kungla (35), Regina Udod, Xiaonan Nie ja Martin Kullamaa (30), Hanna Jürgenson (25) ja Miina Roost (20).