top of page

JT Conceptioni särav 10. sünnipäev


JT Conception Fotografiskas. FOTO KEN MÜRK
JT Conception Fotografiskas. FOTO KEN MÜRK

7. mail oli sombune ilm ja JT Conceptioni gruuviorkestri 10. sünnipäeva kontsert Fotografiskas mõjus kui antidepressant jahedas kevadõhtus. Õhk särises, kui ruumis hakkas mängima Kool & The Gangi “Celebration”. “Huvitav valik,” tabasin end mõttelt, “kui siit alustada, siis kuhu üldse enam jõuab?” Aga õhtule tagasivaatavalt mõeldes oli see täpselt õige lugu, mis raputas argipäevase meeleolu maha, oli kui palate cleanser, mis valmistas ette saabuvaks. JT Conceptioni kontserdi siiras loomingurõõm tõi endaga kõrgustes vibreerivad tunded, mis ei kadunud veel ka pärast viimast nooti. 


Janno Trump on ise loomingu kohta öelnud, et teda paelub muusika üldiselt siis, kui leiab mängitud nootide tagant ka hingelise aspekti. Teda ei ole kõnetanud liiga matemaatiline muusika, mis on täppisteadusena kirjutatud. Oma muusikat luues on ta alati soovinud, et lisaks inimese ajule kõnetaks see ka keha ja annaks seega mingisuguse füüsilise impulsi. Ehk siis teisisõnu – ta otsib muusikast tasakaalu hingelisuse ja füüsilisuse vahel. 


JT Conception on koosseisus Madis Muul (klahvpillid), Pent Järve (kitarr), Madis Katkosilt (perkussioon), Dmitri Nikolajevski (trummid), Danel Aljo (tenorsaksofon), Keio Vutt (baritonsaksofon), Allan Järve, Jason Hunter (trompet), Johannes Kiik (tromboon), Janno Trump (basskitarr) tegutsenud nüüdseks juba kümme aastat. Trump ise ühes vahepalas leidis, et suur populaarsus tundub lausa anomaalia, kuna see on ju instrumentaalmuusika, kus lood on pikemad kui 3 minutit. Aga ilmselt on fenomeni edukuse taga perfektselt põimunud hingelisus, läbimõeldus ja professionaalsus. Ja südamest tehtud looming kõnetab alati. Ehk just seepärast oli ka pärast kontserti kuulda mitut kampa oma lemmikpalade üle arutlemas. Ja ka Janno soov igal kontserdil midagi uut pakkuda mõjus soojalt ja hoidvalt. 


Sünnipäevaõhtu esimeseks looks oli ehk kõige pidusem “Fiesta Escandinava”. Juba esimestest rütmidest viis see päikeseline muusika oma soojade käikudega ühele meeldivale tähistust täis rännakule. See pala pärines JT Conceptioni algusaastast, milles tunda harjutamist ja täiuslikkuseni lihvitust. 


Teiseks võttis bänd ette oma täiesti uue pala “Carry on Carrying On”. See puhkpillidega domineeriv lugu ei olnud vaatamata esiettekandele sugugi vähem terviklik kui eelmine. Käigud mõjusid pidulikult ja vaimupilti kangastus mõnus kulgemine mööda päikeselist bulvarit, eriti jäi meelde klahvpillide imeline soolo.


Järgmine lugu “I Can See You Now” mõjus kui kohalejõudmine, see oli justkui 1980-ndate film, kus päikeseloojangut saadab saksofonisoolo ning kõik võimalused löövad valla. 


Edasise “Pick It From the Pocket’iga” mõtlesin, kuidas vahel võivad head asjad ununeda sahtlisse või taskupõhja ja siis on nii hea neid sealt üles leida. Hüpliku kulgemisega pala lõi ka väga kehalisi tundeid, justkui liiguks ka ise millegi poole. Justkui alustaks, ent pole veel päris kindel, kuhu jõuad, aga paned esimese noodi või sõna paberile ja hakkad julgelt minema, sest usaldad kulgu.


Järgmine lugu “Oil Spill” tõi endaga mõnusad kajaefektid klaveril ja oli kui muusikaline representatsiooni sellest, kui sisemuses hakkavad vaikselt mingid tunded kasvama. 


“Focus Pocus” oli üks meeldejäävamaid lugusid viimaselt albumilt, mille rütmikus ja rõõm viis erilistesse kõrgustesse. Millegi uue genereerimine julgelt tehes mõjub alati maagiliselt. 


“Stimulant” oli pala, mille kohta Janno ise naljatades ütles, et see on sellest, kui jood neli tassi kohvi, siis kolm veel ja lisaks veel ühe. Selle loo puhul viis JT Conception muidugi stimulandina kuulajad eriti kõrgele, käike saatsid heliefektid klaveril, lisandus võrgutav saksofon. Pala oma kiirusega sobiks ideaalselt mõnda action- või spioonifilmi.

Järgmise loo pealkirjaks oli “Niff-Niff” – Janno rääkis, et see lugu on kirjutatud ühele seale, kellest tal lapsena oli väga kahju, sest tal läks kõik valesti. Mõnusa kulgemisega lugu viis mõtte suvisele tänavale, kus lõbusas meeleolus saab kaeda tänavamuusikuid ja etlejaid. 


“Rush Hour’i” käigus visati publik järsku hoogsa liikluse keskele. See lugu oli tuntavalt inspireeritud käigust New Yorki ja sealsest suurlinna melust. Janno on öelnud, et teda inspireerib keskkonnavahetus, see toob sisse uut energiat. Elades rutiinis ja teades täpselt, mis su ümber toimub, on tegelikult ju paigalseis, mis ei saagi uute tegudeni viia. 


Janno Trump naljatas enne viimast lugu “How Far Can You Go”, et laulupeoaastale vastavalt on nüüd meeskoori kord. See, trupi uue albumi nimilugu viis meloodiliste kitarrikäikudega kaugetele mõtteradadele, kust tagasi raputas õhtu ainus vokaalne etteaste, meeste laulukaja ja imeline lõpp-punkt triangliga.


Õhtu lõpetas terviklik JT Conceptioni medley – väike meenutus kõigest sellest, mis JT Conception on. Kokkuvõttes oli sünnipäevaõhtu mõnus ja särav, mis tegi enamat, kui paljud muud soovitused stressi maandada ja tuju parandada. JT Conceptioni muusika mõjus omamoodi inspireerivalt, sest ühendusid täiuseni lihvitud muusika, hingelised käigud ja suurepärane meeskonnatöö. Janno Trump tõestab edukalt, et kui oma unistuste nimel palju vaeva näha, siis need ka täituvad. 

bottom of page