ID. Jalmar Vabarna

Suve alguses tuli välja Jalmar Vabarna soolo-CD. Trad.Attacki!, Zetode ja teiste puntidega publikut hullutanud kitarrimees astub seekord valgusvihku üksi. Palad on pillimehe enda omad, v.a Singer Vingeri ammune hitt “Ära jahtu” ja rahvaviisiline “Õhtu ilu”.

Milline siis on see Jalmari ID, näpujälg, silmaiirise muster? Ruuges kujunduses helikandja läheb hoogsalt võetud akordi järel kohe rütmikalt käima. Minu mulje kohaselt selle plaadi vahendusel avanev identiteet Jalmari seni väljapoole paistnud immitsast kuigivõrd ei erine – üpris rõõmsameelne ja sulnis noormees on ta ka üksi pilli mängides. Helikeel on helget sorti, ei leia siit ei eksistentsiaalseid änge, pretensioone või tundlemisi. Valdab kergemat laadi mõnus meeleolu, veidi viskab sisse ka melanhoolsemat sisekaemust. See on muusika, mis toob meelele just praeguse, jaanipäeva eelse romantilise olu: toimetad vaikselt maal, paned leiva hakkama ja sauna kütte ja siis lähed kõnnid paljajalu põlluservas; päike ei kõrveta, vaid on juba õhtuselt mahe, ehk leiad kuskilt esimese maasikagi; hein lauda taga on rinnuni ja lõhnab tummiselt, eemal ammub üksik lehm, taamal on koera haugatusi … Võibolla “rikub” seda meelisklemist isand Volmeri muistne hitt, mille sõnad meloodia alt vägisi välja hakkavad pressima ja pilliloost kuulaja tahtmata laulu teevad. Samal ajal tundub ka selle loo mängumaneer püüuga meloodiat selgemalt välja joonistada muust plaadimaterjalist veidi erinevat. Aga Jalmari mäng on tegelikult igas loos toredasti reljeefne, faktuurikihid nobedate näppude all selgelt paista, meloodia, bass ja harmoonia üksteisest lahkelt eraldi. Üldiselt üsna eestimaameelselt plaadilt jookseb korraks läbi ka iiri traditsiooni ja flamenkolikku temperamenti, aga vaid põgusate värvikildudena. Tore on lugu, kus kitarr näib tahtvat kehastuda kandleks. Ja siis, ootamatult, enne lõppu, kõlamaailm muundub, kui laulus “Õhtu ilu” liitub vokaaliga Marianne Leibur ja selles rahvalaululises loos kuuleb lisaks veel helisevaid löökpille, mänge kajadega ja muid lisandusi, mis eelnevalt akustiliselt helimustrilt puudusid. Boonus-track’il astub üles veel üks uus laulja, aga kes, seda uuritagu juba ise.