“Fractales”

Belgia uue muusika ansambel Fractales on koosseisus Marion Borgel (viiul), Diego Coutinho (tšello), Renata Kambarova (flööt), Benjamin Maneyrol (klarnet) ja Gian Ponte (klaver). Nende kümnenda sünnipäeva tähistamiseks ilmunud samanimeline album sisaldab loomingut neljalt autorilt: Claude Ledoux (Belgia, s 1960), Salvatore Sciarrino (Itaalia, s 1947), Maurizio Azzan (Itaalia, s 1987) ja Elis Hallik (Eesti, s 1986).

Ansambel loeb valitud teoseid oluliseks oma kõlalise identiteedi kujunemisel tänasel muusikamaastikul. Teosed on esitatud täieliku keskendumise ja pühendunud professionaalsusega.

Kõik neli teost on mõneti sarnase esteetikaga, mängitakse vaikuse ja heli piiril, sulatatakse tukslevaid, kähisevaid või kriiskavaid, enamasti hapraid, aga vahel ka äkiliselt kirglikke ja pingestatud kõlasid, nendest kujuneva maastiku üldmulje seostub loodusliku korrapäratusega, milles on siiski seesmine rütm.

Kuid igal autoril on isiklik ja kordumatu pintslitõmme ja värvide valik.

See on kuulaja otsustada, kas ta kogeb seda muusikat kui abstraktset helide merd või tähendustega laetud tunde- ja mõtteruumide külastust. Kuulaja saab anda tõuke kujutlusele pealkirjadest, mis kõnelevad omi lugusid. Claude Ledoux’ “Erotique-Lancinante” (“Erootiline-äkiline”, 2018) sisaldab kolm osa: “Regarde-moi…” (“Vaata mind”), “Dis-moi …” (“Ütle mulle”) ja “Erotique” (“Erootiline”). Salvatore Sciarrino loo pealkiri on lihtsalt “Arioso a cinque” (“Laul viiele”, 2018/2019). Mauricio Azzan viitab pealkirjas ruumilisusele: “Of Other Spaces” (“Teistest ruumidest”, 2017) ning Elis Hallik maalähedusele: “To Become a Tree” (“Saada puuks”).

Kõik need lood on nagu õrnad meelelised rännakud, kohatiste takerdumiste ja kulminatsioonidega, taastulevate vaibumiste ja kaugenemistega, kus helid teravdavad meelt ja loovad ruumilist vaikust ning kohalolu.