top of page

Festival “KRATT” tassis noortele kokku kuhjaga koosmängurõõmu


Dirigent Olari Elts “KRATT”-festivali noorte mängijate keskel. FOTO KALEV LILLEORG

Augusti lõpus võis silmata hulgaliselt noori muusikuid pillikastidega Tallinnas ringi käimas.

Suve viimasel nädalal, koolikellade eel kõlas “KRATT”-festivali kutse, tuues kokku muusikuid Eestist, Lätist ja Saksamaalt.

Kolmekuine suvepuhkus võib noortele pilliõpilastele kohati keeruline aeg olla. Ühest küljest peaks suve nautima ja sõpradega aega veetma, samas peab end sügiseni õpetajata vormis hoidma. Õnneks on pillimängulaagritest ja meistrikursustest üht-teist valida küll. Kuid orkestris mängimine on midagi erilist. Mitte ainult ei saa sealt rõõmu koosmängust, vaid tihti leitakse eluaegsed sõbrad just kooliajal koos orkestris mängides. Orkestrimängu huvilistele pole aga valikuid just jalaga segada. On Järvi Akadeemia Noorte Sümfooniaorkester, kuhu igal aastal noori orkestrante valitakse, kuid seal on proovides rõhk dirigentidega töötamisel. Nüüd neljandat korda toimunud “KRATT”-festival annab noortele hindamatu võimaluse saada orkestrikogemust, kus töötatakse tõhusalt orkestriga, ning jagada rõõmu muusikast.

19.–25. augustini peetud festivalil oli lisaks orkestriproovidele mitmeid huvitavaid võimalusi. Noored võisid end kirja panna õpitubadesse, kus said tutvust teha kas improviseerimise või hoopis filmimaailmaga. Osalejatel oli ka võimalus kuulata loengusarja “Kuidas kuulata klassikat”, kus rääkisid eri valdkondade tegijad: kirjanik Indrek Hargla, arhitektuuriloolane Ott Sandrak, disainer Hannes Praks, helilooja Tõnu Kõrvits, zooloog Aleksei Turovski ja lavastaja Elmo Nüganen. Hea interpreedi edu saladuseks peetakse tihti tema laia silmaringi ja sügavat sisemaailma.

Orkestreid oli kolm, millesse jagati noored kratid mängukogemuse järgi: väike orkester, kammerorkester ja sümfooniaorkester. Tänavune kava oli mitmekülgne ning torkas silma põhimõte anda andekatele noortele võimalus soleerida. Kõigil kolmel kontserdil oli solist või lausa mitu. Esimesena astus väikese orkestri ees üles Belgias kõrgharidust omandav andekas kitarrist Helin Hallik. Sama päeva õhtul andis kontserdi kammerorkester dirigent Andres Kaljuste juhatusel, kus solistiks oli noor metsasarvemängija Jakob Täht. Kavas oli Mozarti metsasarvekontsert nr 1, Gustav Holsti “St Paul’s Suite” ja Haydni sümfooniat nr 94, “Üllatussümfoonia”. Holsti teos oli iseäranis põnev, sisaldades keerukaid käike ja elavaid karaktereid. Suurepärase Mozarti esitusega näitas Täht, et on muusik, kelle tegemistel tasub silma peal hoida. Haydni sümfoonia kuulus II osa, mille avateema üllatuslikust lõpuakordist teos ka oma nime sai, pakkus muusikutele mängu- ja kuulajatele äratundmisrõõmu.

Vähese orkestrikogemusega noortel on alati hea mängida suurema kogemuspagasiga kolleegide kõrval. Seega oli eriti hea meel näha orkestrite kontsertmeistritena suurepäraseid viiuldajaid, nagu kammerorkestri puhul Iris Eva Aabloo ja sümfooniaorkestris Birgit Katriin Born. Mõlemad said ka võimaluse mängida nii mõnegi soolo. Siinkohal tekib soov rõhutada kontsertmeistri tähtsust orkestris. Aabloo ja Born juhtisid oskuslikult nii oma pillirühma kui tervet orkestrit ning lõid kindla põhja, millele toetuda.

Festivali viimasel päeval toimunud sümfooniaorkestri kontsert oli meeleolukas, värvikas ja nagu eelmainitud Haydni sümfoonia – tõi kaasa üllatuse. Nimelt teatas dirigent Olari Elts, et Hansa Grupi noore muusiku fond oli valinud välja kolm noort, kelle edasisi õpinguid toetatakse. 2000 euro suurune preemia anti saksofonist Joonas Neumannile, flöödimängija Susanne Rullile ja Iris Eva Aabloole.

Algul tuli lavale märkimisväärselt suur puhkpillikoosseis, lausa 48 mängijat, kes esitasid Joseph Schwantneri 2017. aastal kirjutatud teose “The Awakening Hour”. Nii suuremahulist ja võimsat puhkpilliorkestrit ei kuule iga päev. Järgnes Eino Tambergi “Concerto grosso” op. 5, kus soleerisid Susanne Rull (flööt), Aksel Vürst (klarnet), Joonas Neumann (altsaksofon), Patrick Mauer (fagott), Bruno Ančāns (trompet) ja Oliver Rähni (klaver). Vaadates lavale, tekkis kartus, et suur keelpillikoosseis võinuks solistid ära matta, kuid nad kerkisid kenasti esile. Sergei Rahmaninovi “Sümfoonilised tantsud” op. 45 ja George Enescu “Rumeenia rapsoodia” nr 1 olid suurejoonelised ja kaasahaaravad. Viimse noodini energiast pulbitsev rapsoodia andis kontserdile ja festivalile võimsa lõpuakordi.

“KRATT”-festival täidab äraütlemata olulist rolli, tuues kokku ja inspireerides noori muusikuid. Festival annab osalejatele kõrgetasemelise orkestrimängu kogemuse, kuna töötatakse edukate dirigentidega, nagu Olari Elts, Achim Fiedler ja Andres Kaljuste. Sel aastal said lausa 200 andekat noort leida oma sisemise krati, kes tassib neile kokku rõõmu muusikast ja koosmängust.


bottom of page