ERSO ümarlaud tuleviku kontserdimaja loomiseks


ERSO ümarlaud. FOTO ALBERT TRUUVÄÄRT / PEALINN

10. detsembril leidis aset ümarlaud, kus arutati Kultuurkapitali rahastusele alternatiivseid lahendusi tuleviku kontserdimaja loomiseks. Kontserdimaja oleks ühine kodu ERSOle ja Eesti Filharmoonia Kammerkoorile.


Vestlusringis osalesid kultuuriminister Tiit Terik, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, Tallinna abilinnapea linnaplaneerimise alal Madle Lippus, ERSO peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts, helilooja Erkki-Sven Tüür, Eesti arhitektide liidu president Andro Mänd, kultuuriministeeriumi arhitektuurinõunik Veronika Valk-Siska, Funderbeami asutaja ja juht Kaidi Ruusalepp, BaltCap investeeringute juht Marek-Andres Kauts, ERSO juhatuse liige Kristjan Hallik ja EFK juhatuse liige Esper Linnamägi. Ümarlauda modereeris Joonas Hellerma.


Helilooja Erkki-Sven Tüür sõnas, et tal on olnud võimalus võrrelda, kuidas tema teosed kõlavad erinevates kontserdimajades üle maailma. “Siin (Estonia kontserdisaalis) olen tundunud, et oma forte’dega, mille olen kirjutanud täisorkestritele, teen orkestrile haiget. Orkestril peab olema võimalus õitseda, nii et saavad lihvida oma kõla akustiliseks keskkonnaks.” EFK juhatuse liige Esper Linnamägi selgitas, et uut kontserdimaja on vaja, kuna auhindadega pärjatud kooril ja ERSOl puuduvad esinemisväljundid ja elementaarsed tööruumid. ERSO juhatuse liige Kristjan Hallik rõhutas, et ERSO ei tulnud riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja vaidlustama, vaid otsima alternatiivseid lahendusi. “Maailma kontekstis rahastatakse kultuuriobjekte riigi ja erarahastuse tasandil. Arutleme, mis seisus võime olla ERSO 100 aasta juubelil,” lisas Hallik. Ka ERSO peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts mainis, et Estonia kontserdisaal ei ole loodud sümfoonilise muusika ettekandmiseks ja et on vaja keskkonda, mis oleks tõmbekeskus kogu linnale.


Kultuuriminister Tiit Terik rääkis, et kõneles hiljuti Paavo Järviga. “Ka tema ütles, et uued ehitusobjektid peaksid olema sellised, mida kõik teised kadestavad. Küsimus on selles, milline on meie ühiskonna võimekus. Kuidas suudame selle kõik kinni maksta?”


Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kritiseeris riiklikult tähtsate kultuuriobjektide konkurssi, kuna tema arvates puudub riigil üldine kultuuriarengu kontseptsioon. “Poliitilised valikud sõltusid rahakotist, regionaalpoliitikast, konkreetsete erakondade prioriteetidest. Ühiskonnale anti signaal, et on konkurents ja et on tehtud valik. Konkurents ei olnud positiivne, sest kellelegi jäi tunne, et üks valdkond või maja on tähtsam kui teine. Minu arvates ei olnud selline lähenemine õige, et tuleb kas kontserdimaja või ooperimaja. Tegelikult oleks mõlemad asutused pidanud saama signaali üheaegselt.” Tiit Terik leidis, et on vaja aru anda, mille suudame millisel ajal realiseerida. “Olen nõus linnapeaga, et võiksime ooperit ja kontserdimaja vaadata ühises füüsilises ruumis. Saan aru, et tehnilised tingimused ja soovid on erinevad.” Tallinna abilinnapea Madle Lippus lausus, et on hea meel, et kontserdisaali teema on jälle laual, kuna praegu veel on linnas neid kohti, kuhu see maja rajada. “Oleme alustamas kesklinna üldplaneeringu tegemist. Mulle meeldib visioon, et see pole ainult maja muusikutele, vaid toimiks inimesi kaasava linnaruumilise keskusena.”


Projekti rahastuse teemal pakkus Kõlvart välja skeemi, kus kolmandiku katab riik, kolmandiku linn ning kolmandiku leiab arendaja või investor. Linnapea tõi välja linnahalli piirkonna, kuhu tema arvates on vaja rakendada Tallinna kultuurikeskuse kontseptsiooni.


Erarahastuse poolt oli kohal BaltCap investeeringute juht Marek-Andres Kauts, kes tutvustas, et BaltCap infrastruktuuri fond finantseerib PPP (Public Private Partnership) mudeliga avalikke hooneid. “See tähendab, et majandusse tulev tulu katab kulud. Kas kontserdimaja on selline? Mina isiklikult arvan, et on. Meil on hulk maailmatasemel muusikuid ja heliloojaid, kellele on vaja niisugust tingimuste kvaliteedi hüpet.”


Idusektori Funderbeami asutaja ja juht Kaidi Ruusalepp ütles, et tehnoloogiasektoris kasutatakse näiteks kaasrahastusmudelit – muudame oma töötajad aktsiate müügi abil omanikeks. Virtuaalses ruumis võib sponsoreid olla sadu tuhandeid.


Ümarlauda on võimalik järele vaadata ERSO TVst.


4 views