Sündmus oli inspireeritud Euroopa vanamuusikapäeva pidustustest. Euroopa tuhandeaastase muusikakultuuri väärtustamiseks UNESCO egiidi all 2013. aastal ellu kutsutud Euroopa vanamuusikapäeva (European Day of Early Music, EDEM) tähistatakse Johann Sebastian Bachi sünnipäeval 21. märtsil, korraldajaks Euroopa vanamuusika assotsiatsioon (REMA). Tänaseks kuuluvad sinna pea kõik Euroopa riigid. Aastast 2015 peetakse Euroopa vanamuusikapäeva ka Eestis, seda suuresti aasta varem loodud varajase muusika ansambli Floridante ja klavessinist Saale Fischeri algatusel. Esimene Euroopa vanamuusikapäevale pühendatud kontserdi Eestis andiski kuus aastat tagasi 21. märtsil Rootsi-Mihkli kirikus Floridante koosseisus Saale Fischer, Meelis Orgse, Kristo Käo ja Tõnu Jõesaar. Ansambli märtsikuised “sünnipäevakavad” on suure Bachi teoste kõrval sageli pühendatud ka Eestis vähem tuntud renessansi- ja barokiajastu helinditele.


Tänavu tähistas üleeuroopalist pidupäeva Tallinna vanalinna muusikamaja saalis live-stream kontserdiga “Bach kahele” kaks Floridante muusikut: möödunud aastal EMTAs muusikadoktori kraadi edukalt kaitsnud klavessinist Saale Fischer ning gamba- ja tšellovirtuoos Villu Vihermäe. Bachi paljukuuldud ja -mängitud gambasonaadi G-duur BWV 1027 ja tšellosüidi nr 3 C-duur BWV 1009 kõrval pakuti kuulata ka tema vähem tuntud helindeid. Nii esitas duo üllatuslikult Bachi viiuli soolosonaadi a-moll BWV 1003 kolmanda osa Andante transkriptsiooni klavessiinile (kus kordustes toetas bassiliini tšello) ning Fischer suhteliselt harva klavessinistide repertuaari kuuluva Bachi noorpõlveteose “Fantaasia” BWV 922.


Life-stream’i vaataja-kuulaja ees avanes ekraanil klavessiini sisekaanel ilutsev ladinakeelne tekst: laudate eum in chordis et organo – ülistagem Teda keelpillidel ja klahvpillidel (organo oli sajandeid tagasi klahvpillide koondnimetus).


Laudatio jätkus Bachi tšellosüidiga C-duur BWV 1009. Kuueosalist tsüklit BWV 1007–1012 on nimetatud tšelloliteratuuri Vanaks Testamendiks. C-duuri on seostatud XVIII sajandi afektiõpetuse traditsioonide kohaselt rõõmu ja energiaga, millest Vihermäe esitus oli kantud läbi kõigi seitsme osa, erandiks Sarabande’i mõtlik seisund.


Fantaasia a-moll BWV 922 loomise täpne daatum on teadmata, kuid taani klavessinisti Lars Ulrik Mortenseni sõnul võis helilooja olla teose loomisajal umbes 25-aastane. Fantaasiast kumab läbi ambitsioonika nooruki soov teose rütmilise plaani ja iseäranis harmooniakäänakutega kuulajat üllatada, ehk isegi šokeerida. Kuigi Bachi varase perioodi teosed figureerivad kontserdikavades harvem, on neil eriline säde ja värskus, mis “vabandab välja” nii mõnegi kompositsioonitehnilise kitsaskoha.


Fantaasia, mida tuntakse ka “Praeludium’i” nime all, on säilinud tänu Bachi suurele sõprusringile, kes tema teoseid kopeerisid. Vanima käsikirja on teinud Johann Tobias Krebs vanem (1690–1762), kuid fantaasia leiab veel Brüsseli, samuti Kleini kollektsiooni jt. käsikirjades. Helilooja ja organist Johann Gottlieb Preller (1727–1786) on kirja pannud lisakaunistusi ja sõrmestust sisaldava variandi (Mempel-Prelleri manuskript), mis võivad pärineda Bachilt endalt. Jena ülikoolis õppinud ja Dortmundi Maria kirikus kantorina tegutsenud Prelleri surmadaatum on muide 21. märts 1762. Selle kohta, kas ta kuulus Bachi õpilaste sekka, puuduvad kindlad tõendid.


Fantaasia on loodud virtuoosses ja ettearvamatus stylus phantasticus stiilis. Seda fantaasiat on läbi aegade esitatud seinast seina tempode ja artikulatsiooniga. Fischer kasutabki hästi seda võimalust teose faktuuri variatiivseks ajastamiseks ning loob lõpuni pideva energeetilise laenguga tõlgenduse.


Kava lõpulooks valitud Bachi gambasonaadist nr 1 G-duur BWV 1027 kujundasid interpreedid hea tehnilise üleoleku ja toonusega muusikalise kahekõne. Jääme ootama 21. märtsi 2022 ja uusi vanamuusikalisi üllatusi.


47 views