Kontserdihooaeg 2020/2021. Eesti Kontsert

Millised kontserdid ootavad kuulajaid ees uuel hooajal?

Kertu Orro: Uus hooaeg on tuleval talvel oma 80 aasta juubelit tähistava noorusliku Eesti Kontserdi nägu.

Ehkki praeguses olukorras on pikemate plaanide tegemine seotud suuremate riskidega kui tavaliselt, on meil praegu kontserdihooaeg valmis kuni 2021. aasta mai lõpuni. Eeldusega, et kõik läheb paremuse poole ning piirangud tasapisi kaovad. Kui peaks juhtuma, et mõningate kontsertide korraldamine osutub mingil hetkel võimatuks, anname sellest teada siis, kui selline olukord reaalselt tekib. Kontsertide korraldamine on pika ettevalmistusega protsess, pole arukas juba praegu igaks juhuks mitte midagi teha. Ehk siis – oleme Eesti Kontserdis võtnud suuna, et töötame tavapärases planeerimistsüklis, st aasta-poolteist ette, festivalide puhul võib ettevalmistus- ning läbirääkimisperiood olla ka kuni 3 aastat.

Algav sügishooaeg on seotud suurte juubelitega ning on seetõttu erandlikult kahe avakontserdiga järjestikustel õhtutel.

Esimesel avaõhtul 24. septembril esietendub Estonia kontserdisaalis muusikalavastus “Ringlemisi”, millega tähistame Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva. Ettekandele tulevad soolohäälele, koorile ja elektroonikale seatud Veljo Tormise teosed – nii väikesed vokaaltsüklid (“Neli kildu”, “Kimbuke tähti”) kui ka tuntud kooriteosed (“Ingerimaa õhtud”, “Pikse litaania”). Teet Kase lavastuses on kandev roll Liisi Koiksonil ja Eesti Filharmoonia Kammerkooril, laiendatud kõlaruumi eest hoolitsevad Sander Mölder ja Ülo Krigul, visuaali loovad videokunstnik Taavi Varm ja EKA tudengid, muusikajuht ja dirigent on Kaspars Putniņš. “Ringlemisi” etendub ka 25. septembril Pärnu ja 26. septembril Vanemuise kontserdimajas.

Hooaja teise avaõhtuga 25. septembril Estonia kontserdisaalis tähistab Eesti Kontsert maestro Arvo Pärdi 85. sünnipäeva. Sel puhul tuleb Eestis esiettekandele Pärdi “La Sindone” uusversioon, mille helilooja kirjutas mõeldes konkreetselt teose ettekandjatele, tippviiuldaja Vadim Repinile ja dirigent Andres Mustonenile. Kontsert kujuneb koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Pärdi sünnipäevakontsert kantakse 24. septembril ette ka Jõhvi kontserdimajas.

Tänavu oma 75. aastapäeva tähistav Eesti Rahvusmeeskoor annab oktoobris neli kontserti üle Eesti. Sellel kõlab Veljo Tormise “Kalevala XVII runo” meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele ning esiettekandele tuleb Tõnu Kõrvitsa uudisteos, mis on Eesti Kontserdi ja helilooja ühine kingitus Rahvusmeeskoorile. Kontsert “Kalevala XVII runo” kõlab 13. oktoobril Vanemuise kontserdimajas, 14. oktoobril Estonia kontserdisaalis, 15. oktoobril Pärnu ning 16. oktoobril Jõhvi kontserdimajas.

16.-23. oktoobrini toimub Tallinnas taas rahvusvaheline festival “Klaver”, mis on juba möödunud sajandi lõpust toonud igal teisel sügisel Eestisse kokku maailma pianistide eliidi. Tänavuse festivali sisuliseks teljeks on Beethoveni 250 aasta juubeliga seotult tema kõigi viie klaverikontserdi ettekanded kolmel kontserdil kolme Eesti orkestri ning kuue Eesti tipp-pianisti soleerimisel. Sooloõhtutega esinevad nelja eri põlvkonna superpianistid Prantsusmaalt, Venemaalt, Lõuna-Koreast ja Itaaliast, kes toovad publikuni lisaks Beethoveni suurteostele ka palju kaunist romantilist klaverimuusikat.

Oma festivali saavad ka lapsed, kui teist korda jõuab Tallinnasse üks suurimaid laste muusikafestivale, mis toimub Euroopa 14 linnas. Lastefestival “Big Bang Tallinn” toimub 22.–23. novembrini Kultuurikatlas, see on mõeldud eelkõige 5–13-aastastele lastele, aga tegelikult kõigile, kes soovivad avastada muusikamaailma mängulises võtmes. Kontserdid, etendused, töötoad, installatsioonid – see ei ole ainult kuulamine ja vaatamine, kõikjal saab ka ise kaasa lüüa!

Hoolimata võimalikest riskidest on Eestisse sügisel saabumas põhjanaabrite muusikakultuuri üks alustalasid Soome Raadio Sümfooniaorkester, dirigent Stanislav Kotšanovski ja solist viiuldaja Nikita Boriso-Glebsky, kavas Elgari viiulikontsert ja Rahmaninovi 3. sümfoonia. Samuti on Eestisse oodata legendaarset kammerorkestrit Tapiola Sinfonietta, mis on pälvinud rahvusvahelist tunnustust eelkõige Viini klassikute teoste esitajana ning kammerlike, ilma dirigendita kavadega, kus kunstiline kontseptsioon pannakse paika muusikute ühiste otsuste põhjal. Tapiola Sinfoniettat dirigeerib meil nende viimaste aastate sage koostööpartner Risto Joost, solist on tšellist Jonathan Roozeman ning kavas Tõnu Kõrvitsa “Thule eleegiad”, Tšaikovski “Rokokoo-variatsioonid” ning Beethoveni 7. sümfoonia.

Põnevatest eriprojektidest sügisel olgu veel ära märgitud ZOONi (Austria), “PÖFFi”, Linzi muusikateatri (Austria) ja Teatro della Tosse (Itaalia) koostöös sündiv elektrooniline ooper “Tarkovsky. The 8th Film”. See on legendaarse režissööri Andrei Tarkovski viimasest, tegemata jäänud filmist, teemaks inimese ümbritsemine virtuaalreaalsuse “turvalise” kilbiga, robotite inimmaailma integreerimine ja selle tagajärjed. Etendused on 19. ja 20. novembril Telliskivi Loomelinnakus Vabal Laval.

Samuti ei ole praeguseks kadunud lootus, et siia saabub maailma üks hinnatumaid löökpilliansambleid Third Coast Percussion (USA), kelle kohta Philip Glass on öelnud: “Maailmas on palju häid löökpilliansambleid. Ja siis on see eriline – Third Coast Percussion. Miks nad varem minult midagi tellinud ei ole?” Philip Glassilt tellitud teos on loomulikult ka seekord kavas, 5. detsembril Estonia kontserdisaalis.

Kevadel ärajäänud kontsertidest on sügiskavva oma koha leidnud “Entel-Tenteli” juubelikontsert ning Rein Rannapi uus soolokava, jõulude ja aastavahetuse paiku on siin Annely Peebo koos Viini poistekoori vilistlastest koosneva ansambliga VieVox.

Lisaks sügishooaja siin loetletud absoluutselt mittetäielikule kõrghetkede nimekirjale on kavas regulaarse tihedusega hulgaliselt suuremaid ja väiksemaid kammerkontserte, uusi ja vanu kontserdisarju. Kontserdisari “Liederkreis” toob publiku ette seitsmeteistkümne helilooja vokaaltsüklid. Läbiva teemaga laulusarjadel on nii muusikaline kui ka poeetiline väärtus – need on nagu romaanid muusikas. Kahel kontserdil kuuleb ka tsüklite džässitöötlusi.

Kontserdisari “Jazzical” – džässi stiilimerest oleme uude sarja valinud klassikalise muusika seaded või klassikainterpreetide ja -instrumentidega esituskoosseisud. See suund on hõrgu ja peene kõlapildiga, otsides vaimukalt tasakaalu džässi ja klassika piirimail ning sunnib tavatutele helimaastikele suundudes kaasa mõtlema.

Kontserdisari “Rituaalid” vahendab pärimust muusika keeles ja otsib koos muusikutega rituaalsuse ilminguid tänapäeval ning põhjuslikke seoseid meie juurte ja igapäevase käitumise vahel.

Milliseid piiranguid või takistusi on uue hooaja koostamisel tekkinud seoses koroonakriisi ja selle järgse ajaga?

Loomulikult oli meie planeeritud sügishooaeg just rahvusvahelises mõttes värvikam kui praegu endale lubada saame ja planeerida julgeme. Pandeemia tõttu on oma Euroopa turneed ära jätnud mitmed suured tähed, kellega veel talvel olid kindlad kokklepped. Loodetavasti leiavad nad oma väärika koha juba järgmise hooaja kontserdikavas. Lähtuvalt terviseameti ettekirjutustest arvestame sügisel 50%-lise saali täituvuse nõudega ning oleme saalis esialgu müüki pannud ainult paaritute numbritega read, mis annab publikule võimaluse distantsi hoida.