Sissevaade ühe koori ellu – Tallinna tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor

 

 

Kui tollase Tallinna polütehnilise instituudi ehitus-mehaanikateaduskonnas arhitektuuri õppinud Arvo Ratassepp 1945. aastal TPI meeskoori asutas, kauples ta peadirigendiks samal ajal Tallinna konservatooriumis tudeerinud Arno Kallikormi (1915–1992). Tagantjärele on Kallikorm tunnistanud, et kahtles algul tõsiselt, kas tehnikameestest on ikka laulumehi ja kas koorist asja saab. Aga sai! Koori esimene proov Arno Kallikormi juhatusel toimus 10. oktoobril 1945. aastal. Tol neljapäevasel pärastlõunal oli TPI Kopli peamaja auditooriumisse harjutusele tulnud seitseteist entusiasti. Dirigendi soovitusel hakati õppima Martin Lipu eestindatud Edvard Griegi “Lauljate tervitust”. Noot ja sõnad kirjutati tahvlile.

 

 

Tänaseks on tehnikaülikooli akadeemilisest meeskoorist läbi käinud umbes 1200 meest ja üks naine, koori omaaegne dirigent Anne Dorbek. Peadirigente on koori ajaloos olnud viis, lisaks mainitud Arno Kallikormile veel Harald Uibo, Ants Üleoja, Jüri Rent ja alates 2003. aastast Peeter Perens. Tema kõrval tegutseb dirigendi ja kontsertmeistrina juba 1992. aastast koori juures töötav Siim Selis. Nii Perensil kui ka Selisel on käes ülikiired ajad, sest nad on tänavuse juubelilaulupeo “Minu arm” ideekavandi autorid. Peeter tuleb laulupeorahva ette kunstiline juhina, Siim aga kunstilise juhi assistendi ja laulupeo esimese kontserdi muusikajuhina. Meeskoori korraldada on enam kui kuu aega kestev, 4200 kilomeetri pikkune laulupeo tule teekond.

 

 

 

Olnust ja olevast

 

Koori ajalukku jääb kaks olulist pereheitmist, mis on mõjutanud oluliselt Eesti (mees)koorimaastikku. 1958. aastal loodi Teaduste Akadeemia meeskoor, kuhu läksid laulma paljud TPI meeskoori head laulumehed. Teaduste Akadeemia meeskoori tekkimist võib tagantjärele nimetada objektiivseks paratamatuseks, nagu ka 1988. aastal sündinud “nooremat poega” – EKE inseneride meeskoori, mida täna teame kui Inseneride meeskoori.

 

Koori tegevus Eesti (koori)muusika arendamisel on tulevikku vaatav. Aastaid on publikut paelunud lavastuslikud kevadised kontsertetendused, jõulukontserdid paistavad aga silma põnevate uudisteoste esmaettekannetega. Koor on igal aastal tellinud jõuluteemalise teose Eesti heliloojalt (Tõnu Kõrvits, René Eespere, Aare Kruusimäe, Mart Siimer, Kadri Hunt, Urmas Sisask, Tauno Aints, Pärt Uusberg), suur osa neist on ka salvestatud.

 

Nagu Eesti meeskooridega ikka, tuleb ka tehnikaülikooli akadeemilisel meeskooril näha tõsist vaeva koosseisuga. Nimelt on koori vanusepiir50 aastat, selleni jõudnud meestel tuleb endale mõni teine koor leida, samal ajal tuleb aga pidevalt uut põlvkonda peale kasvatada. See on ka üks põhjusi, miks meeskoor on esinenud palju just poistekooridega – mitmed endised laulujütsid on hiljem jõudnud meeskoori ridadesse. Aastate jooksul on kooris tegutsenud ka mitu ansamblit.

 

Tegus kodus ja kaugemal

 

Tehnikaülikooli akadeemilise meeskooriga on koostööd teinud paljud nimekad muusikud nagu Ain Anger, Annely Peebo, Mati Palm, Aile Asszonyi, Jaakko Ryhänen, René Soom, Juuli Lill, Rauno Elp, Koit Soasepp, Priit Volmer, Heigo Rosin, Riho Sibul, Kate, Tiit Kikas, Peeter Rebane, Raul Vaigla, Igor Garšnek, Toomas Rull. Koor armastab asju suurelt ette võtta, nii muusikas kui ka seltsielus. Nimetagem kasvõi üle linna kuulsaid maskiballe (esimene aastal 1957). Hiljem lisandusid suusapäevad ja jalgrattamatkad, iga-aastane kahe TAM-i (tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor ja Tartu akadeemiline meeskoor) korvpallimatš jpm.

 

 

 

“Vallutatud” on kõik maailmajaod peale Antarktika: 1998. aastal käidi Austraalias ja esimese Eesti koorina Uus-Meremaal, järgnes 2000. aasta reis USA-sse ja Kanadasse ning kaks aastat hiljem osavõtt kooriolümpiast Lõuna-Koreas. 2006. aastal “langes” must manner, kui koor tegi tiiru peale Lõuna-Aafrika vabariigile. 2012. aastal laulis koor Lõuna-Ameerikas. Viimaseks suuremaks välisturneeks on mullusuvine kontsertreis Norrasse ja Islandile.

 

 

 

Loomulikult on meeskoor lisaks kodustele laulupidudele alati kohal Eesti-Läti-Leedu tudengilaulupeol “Gaudeamus” ning Põhjamaade üliõpilaskooride festivalil. Olulised koori taseme näitajad on konkursid. Tehnikaülikooli akadeemilisel meeskooril on ette näidata soliidne auhindade kogu koorikonkurssidelt nii kodu- kui välismaalt. Eriti aktiivselt osaleti neil 1980-ndate lõpus ja 1990-ndate alguses. Esikohti on võidetud nii Madetoja-nimelisel festivalil Soomes, Gorizia koorifestivalil Itaalias, suurfestivalil Walesis Llangollenis, aga ka Tallinna koorifestivalil ja Eesti meestelaulu seltsi võistulaulmisel.

 

Kauaaegne TTÜ rektor Andres Keevallik (koori auliige aastast 2003) on nimetanud TAM-i tehnikaülikooli kroonijuveeliks.

 

----------------------

 

Kolm küsimust peadirigendile

 

Milline on tehnikaülikooli meeskoori roll Eesti koorimaastikul?

 

 

Peeter Perens: Ma usun, et meie koori roll on teiste kooridega üsna sarnane – laulda head muusikat, mis kõnetab publikut ja lauljaid endid. Koorikultuuris on väga oluline osa kindlasti ka sotsiaalsel küljel, aga olen kindel, et lauljad oskavad seda külge paremini lahti mõtestada kui dirigendid.

 

 

Mis on kõige rohkem meelde jäänud?

 

Meeldejäävaid hetki on aastate jooksul olnud palju. Võiks ju üles lugeda konkursse või kontsertreise kaugetesse maadesse, aga tahaks nimetada hoopis meie 70. hooaja puhul läbi viidud kontserttuuri Eesti poistekooridega. Need olid hetked, mil tunned, et midagi olulist on sündimas – saad anda panuse tulevikku, mida ise ei pruugi nähagi.

 

Millises suunas peaks koor arenema?

 

 

Koori areng on teatavasti lõputu protsess ja kulgeb lainetena. Muusika käivitaja on kuulamine ja kuulmine. Tunnen, et see on miski, mille poole peaksime kõik rohkem püüdlema.

 

 

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Loe ka neid

Please reload