Mis pill on akordvioola?

Alates poogenpillide Euroopa muusikakultuuri integreerimisest pole vaibunud heliloojate ja muusikute huvi poogenpillidel akordide mängimise vastu. Kaasaegsetel poogenpillidel võimaldad roobi ülemise serva kumerus ja poogna konstruktsioon mängida nii üksikutel keeltel kui ka mitmel keelel (topeltnoodid).

Muusikaajaloost on teada “saksa poogna” kasutamine kolme- ja neljahäälsete akordide mängimisel. Suur Johann Sebastian Bach, kes ise valdas seda tehnikat, eeldas selle kasutamist (mitte arpedžeerimist) oma sooloviiulile loodud teostes.1

Akordide esitamist võimaldab siin poogna konstruktsioon (vibukujuline poognapuu lõdva jõhviga). Jõhvi pingsust reguleeritakse pöidlaga. Selline poogen võimaldab mängida nii ühel kui ka neljal keelel korraga, aga seda ei saa

kasutada kiiretempoliste lugude esitamisel. Pöidla töö ja kõrge poognakaare tasakaalus hoidmine tegi mängimise keeruliseks, mistõttu see tehnika ei juurdunud.

1930. aastatel püüdsid Nobeli preemia laureaadi Albert Schweitzeri ümber koondunud entusiastid taaselustada “saksa poogna” kasutamist ja sellega Bachi sooloviiulile kirjutatud teoste esitamist. Muusikud nende initsiatiivi aga ei toetanud ning 1950. aastatel see liikumine vaibus.

Emil Telmanyi demonstreerib Albert Schweitzerile kõrge poognaga mängimist.

Praegusel ajal valdab seda tehnikat ca 50 muusikut.2 1990. aastatel toetas neid Mstislav Rostropovitš.3

Rostropovitš kõrge poognaga. Foto Renata Hoffleit

Paganini kaasaegsed on rääkinud, et ta esitas viiulil ka kolme- ja neljahäälseid akorde. Kahjuks on teada ainult see, et roop tema viiulil oli lamedam kui teistel viiuldajatel.4

Karl Begase litograafial on näha umbes kolm korda kõrgemat poognat võrreldes sel ajal juba laialdasel kasutusel oleva Tourte’i (1790) poognaga. Arvatavasti eeldas Paganini tehnika poogna ja roobi üheaegset modifitseerimist. Kuid sellestki oli arvatavasti vähe, et mängida kolme- ja neljahäälseid akorde. Tõenäoliselt sisaldas tema poogen jõhvi pingutamise ja lõdvestamise kiirmehhanismi.

Niccolò Paganini.  Karl Begase litograafia

Niccolò Paganini. Karl Begase litograafia

Tähelepanuväärne on kolmekeelne mustlasvioola bracsa, mis on levinud Ungaris ja Kagu-Euroopas.5

See on