Mis pill on akordvioola?

 Alates poogenpillide Euroopa muusikakultuuri integreerimisest pole vaibunud heliloojate ja muusikute huvi poogenpillidel akordide mängimise vastu. Kaasaegsetel poogenpillidel võimaldad roobi ülemise serva kumerus ja poogna konstruktsioon mängida nii üksikutel keeltel kui ka mitmel keelel (topeltnoodid).


Muusikaajaloost on teada “saksa poogna” kasutamine kolme- ja neljahäälsete akordide mängimisel. Suur Johann Sebastian Bach, kes ise valdas seda tehnikat, eeldas selle kasutamist (mitte arpedžeerimist) oma sooloviiulile loodud teostes.1

 

Akordide esitamist võimaldab siin poogna konstruktsioon (vibukujuline poognapuu lõdva jõhviga). Jõhvi pingsust reguleeritakse pöidlaga. Selline poogen võimaldab mängida nii ühel kui ka neljal keelel korraga, aga seda ei saa

kasutada kiiretempoliste lugude esitamisel. Pöidla töö ja kõrge poognakaare tasakaalus hoidmine tegi mängimise keeruliseks, mistõttu see tehnika ei juurdunud.

 

 

1930. aastatel püüdsid Nobeli preemia laureaadi Albert Schweitzeri ümber koondunud entusiastid taaselustada “saksa poogna” kasutamist ja sellega Bachi sooloviiulile kirjutatud teoste esitamist. Muusikud nende initsiatiivi aga ei toetanud ning 1950. aastatel see liikumine vaibus.

 

Emil Telmanyi demonstreerib Albert Schweitzerile kõrge poognaga mängimist.

 

Praegusel ajal valdab seda tehnikat ca 50 muusikut.1990. aastatel toetas neid Mstislav Rostropovitš.3  

 

Rostropovitš kõrge poognaga. Foto Renata Hoffleit

 

Paganini kaasaegsed on rääkinud, et ta esitas viiulil ka kolme- ja neljahäälseid akorde. Kahjuks on teada ainult see, et roop tema viiulil oli lamedam kui teistel viiuldajatel.4 

 

Karl Begase litograafial on näha umbes kolm korda kõrgemat poognat võrreldes sel ajal juba laialdasel kasutusel oleva Tourte’i (1790) poognaga. Arvatavasti eeldas Paganini tehnika poogna ja roobi üheaegset modifitseerimist. Kuid sellestki oli arvatavasti vähe, et mängida kolme- ja neljahäälseid akorde. Tõenäoliselt sisaldas tema poogen jõhvi pingutamise ja lõdvestamise kiirmehhanismi.

 

Niccolò Paganini. Karl Begase litograafia

 

Tähelepanuväärne on kolmekeelne mustlasvioola bracsa, mis on levinud Ungaris ja Kagu-Euroopas.5

 

See on tavaline vioola, millelt on eemaldatud C-keel ja roop on töödeldud tasaseks, nii et kõik kolm keelt asuvad ühel tasapinnal.

 

 Ungari kolmekeelne bracsa.

 

Keel A1 (440 Hz) on välja vahetatud keele A (220 Hz) vastu. Selline ümberpaigutus võimaldab mängida akorde kahes pöördes, kasutades tavapärast aplikatuuri, ja vähendada ansamblit kvintetist trioni, säilitades sealjuures teose kõik muusikalised ideed. Väikest ansamblit on ka kergem kokku saada ja kokku mängida.

 

 

Pärast seda, kui Andrea Amati valmistas XVI sajandil viiuli, mille kuju üldjoontes püsib tänapäevani, keskendusid edasised püüdlused rikastada poogenpillide võimalusi akordide mängimisel vastavalt roobi ülaserva kujule või poognajõhvi pingsusele. Bracsa’l on võimalik akorde mängida tänu lihtsustustele, kuid soov oli siiski säilitada sealjuures ka kõik vioola võimalused.

 

Meie akordvioola puhul seisneb erinevus selles, et keelte ümberlülitust tavaasendist akordide mängimise asendisse (kolm keelt ühel tasandil) korraldab roobi sisse ehitatud mehhanism. Teise mehhanismi, peenhäälestaja abil, mis asub keeltehoidjal, saavutatakse vajalik keele pingsus.

 

Tavaroobi kaarekujulisel ülemisel serval sälkudes 1 kuni 4 asuvad keeled A1, D1, G ja C. Tifti on võimalik teisaldada ja fikseerida kahes asendis: tavaliseks mängimiseks (vasakpoolne foto) ja akordide mängimiseks (parempoolne foto).

 

Et tagada võimalus mängida akorde teises pöördes tavaaplikatuuriga, on esimesest sälgust paremal ja allpool uus, viies sälk. Sinna on ümber paigutatud keel A1 ja selle keele asemele on paigutatud keel A.

 

Keelte A ja A1 lähedane paiknemine sõrmlaual võimaldab mängida oktavis topeltnoote ühe vajutusega.

 

Proovimiseks ja uue tehnikaga tutvumiseks töötasime välja roobi lihtsustatud mehhanismiga. Siin saab tifti vajalikule kõrgusele teisaldada mutrirattakese pöördega. Keele pingsust aga taastatakse peenhäälestajaga.


Kuna see lahendus on ainulaadne, on see tunnistatud leiutiseks. Analoogiliselt on võimalik modifitseerida ka viiulit, tšellot ja kontrabassi.

 

Täname leiutajate liitu toetuse eest ning patendi kaasautoreid Raivo Hiiemaad ja Priit Bernhardti meie initsiatiivi toetamise eest.

 

Akordvioola presentatsioonid ja publikatsioonid:

 

  • Guthman Musical Instrument Competition Atlantas 2019. aastal (www.guthman.gatech.edu).

  • Publikatsioon veebiajakirjas viola-in-music (www.viola-in-music.com/chord-viola.html).

  • Esitlus heliloojate liidus 2014. aastal.

  • Esitlused TTÜs Mectorys innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses 2015, 2016, 2017 ja 2018. aastal “Alion Balticu” muusikafestivalil.

  • Esitlused Eesti leiutajate liidu üritustel 2013–2018.

Huvi korral saab Gabriel Passoviga ühendust võtta: gabriel.passov@hotmail.com, tel: 56936416.

1 www.baroquemusic.org/barvlnbo.html

2 https://en.wikipedia.org/wiki/Curved_bow

3 www.cello.org/ Newsletter /Articles /bachbogen /bachbogen.htm

4 Ямпольский И. “Никколо Паганини, Жизнь и творчество”. Moskva, Музыка, 1968, lk 263.

5 http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Haromhuros_bracsa_lab.png 

 

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Loe ka neid

Please reload