• Kai Taal, muusikaajakirjanik

Kohtumiseni Kadriorus! Intervjuu Aare Tammesaluga

“Lossimuusika” sari peab oma esimest väikest juubelit. Kuidas ja millal tekkis mõte see kontserdisari luua?

Esimene “Lossimuusika” kontsert Kadrioru lossis toimus 9. veebruaril 2014, esines Tobiase keelpillikvartett. Sarja idee tekkis muidugi varem. Kadrioru loss oli renoveerimistööde tõttu külastajatele suletud 2012. aasta juulist 2013. aasta veebruarini. Senised kontserdikorraldajad olid lahkunud ja publikul hakkas kaduma harjumus lossis muusikat kuulata. Kohtusin 2013. aasta sügisel Kadrioru kunstimuuseumi direktori Aleksandra Murre ja Eesti kunstimuuseumi peadirektori Sirje Helmega. Ajastus oli ilmselt õige ja huvi koostöö vastu mõlemapoolne. Viie aastaga on MTÜ Loovüksus, SA Eesti kunstimuuseum ja Kadrioru kunstimuuseum sõlminud suurepärase koostöö, mis kaasab parimal moel partnerite võimalusi, oskusi ning kogemusi.

Aare Tammesalu koos Toomas Nestori, Mari-Liis Uibo ja klarnetist Hedwig Swimberghega Kadrioru lossis 25. märtsil 2018.

Millised olid alguses visioonid, kuidas kontserdisari võiks välja näha ning kuidas kujunenud tegelikkus sellele vastab?

“Lossimuusika” esialgne idee ja tänane reaalsus on teineteisele üllatavalt lähedal. Visioon nägi ette kompaktset, veidi üle tunni kestvat vaheajata kontserti pühapäeva pealelõunal. Kavandasime sarja kontserdid regulaarsetena kogu kontserdihooaja vältel septembrist maini, et lihtsustada nende märkamist ja külastamist. Oleme pidanud kinni otsusest esitleda igal pühapäeval uut kontserdikava erinevate artistide, sh väliskülaliste osalemisel. Oluline märksõna on kunstide süntees, eri kunstivaldkondade lähendamine ja seoste loomine, mis sobib hästi Kadrioru kunstimuuseumi publikuprogrammi.

Miks valisite kontsertideks Kadrioru lossi?

Kadriorg on Tallinna atraktiivsemaid piirkondi. See on kordumatult omanäoline, muljet avaldav igal aastaajal, pakub arvukalt võimalusi vaba aja veetmiseks, kaunite kunstide nautimiseks, isegi sportimiseks. Kadriorus töötab Eesti president, siin asub Eesti kunstimuuseum koos oma filiaalidega, leidub kohvikuid ja atraktsioone igas eas külastajatele. Minule isiklikult mõjub ka see, et üks osa Kadrioru pargist kannab nime Tammesalu.

Kadriorus võlub eelkõige keskkond, looduse ja hoonete harmoonia, lossi klassikaline ilu ja väärikas saal. Olen kontserdikorraldaja ja interpreedina palju eksperimenteerinud: 20 aastat muusikaprojekte rannakaitse suurtüki laskepesas Saaremaal Mustjalas, öised sookontserdid Suure-Jaanis, esinemised tööstushoonetes, mereäärsetel kaldavallidel, taluõuedes, tuletornides, puutumatus looduses, kõikunud tšelloga allveelaev Lembitu tekil… See on põnev ja erutav, kuid sisemise tasakaalu jaoks vajan midagi kindlat, ajatult ilusat, esteetilist, ülevat – kõike seda pakub Kadrioru loss ja Kadriorg tervikuna.

Aastaid on räägitud sobiva kammermuusika saali puudumisest Tallinnas. Lõputust kurtmisest kasu ei olnud, seetõttu otsustasin tegutseda ja luua keskkonna, milles kammermuusika tunneks end olemasolevate võimaluste piires piisavalt hästi. Kontserditraditsioon Kadrioru lossis on väga pikk, järjepidev kontserdielu toimub 1960-ndate algusest. “Lossimuusika” kontserdisari ei toonud endaga kaasa midagi uut, vaid arendas edasi juba olemasolevat. Nüüd on Kadrioru muusikaelul rohkem rahvusvahelist kaalu, samuti töötame järjekindlalt saali akustika parandamise nimel. Pianiste kurvastanud vana ja väsinud klaveri asemele soetas kunstimuuseum 2017. aasta lõpus uue Estonia, mis oma kõlakvaliteediga on üllatanud professionaale ja saanud kuulajatelt ülivõrretes hinnangu. Liigse kaja taltsutamiseks kasutame kontsertide ajal akustilisi vaipu, paigutame esinejaid vastavalt programmile ja pillide kõlaomadustele optimaalsesse asukohta, artistide paremaks nähtavaks tegemiseks võtame appi teisaldatavad lavapoodiumid jne – oleme kontserdikorraldusse suhtunud loominguliselt sarja algusest peale. Olen veendunud, et keskkond on kontserdi õnnestumise üks võtmetegureid. Oluline on lisada, et iga külastaja toob endaga Kadrioru lossi peasaali kaasa parema akustika.

Nende aastate jooksul on toimunud väga palju kontserte. Millised neist on olnud teile meeldejäävamad ja miks?

Viie aastaga on sarjas aset leidnud üle 130 kontserdi, lavale on astunud meie parimas loomevormis interpreedid ja arvukalt mainekaid soliste kogu maailmast. Minu kui korraldaja jaoks on kõik kontserdid võrdselt olulised, panustan neisse maksimaalse tähelepanu ja energia. Seetõttu ei hakka üht teisele eelistama. Hetkest, kui artistid publiku ette astuvad, ei saa korraldaja enam kontserdi kulgu mõjutada. Tekib heliteoste, esinejate ja publiku vaheline vastastikune suhtlus. Selle ainukordse protsessi vahetu kogemine ongi kontserdi külastamise sügavam mõte. Parimatel hetkedel tunnetavad nii esinejad kui kuulajad teoseid ühtviisi intensiivselt, eriti lummavad on muusikaga täidetud pausid. Need on tajutavad isegi Klassikaraadio kontserdiülekannetel, mida saab järelkuulata.

Kui tihti toimuvad kontserdid ning mille järgi valite esinejad?

“Lossimuusika” kontserdid toimuvad pühapäeviti algusega kell 18. Kui üksikkontsert on sporditermineid järgides “sprint” ja festival “teatevõistlus”, siis aastaid kestev kontserdisari võiks kuuluda “maratoni” kategooriasse. Festivalil lühikese aja jooksul pakutav suur kogus muusikat on vastuvõetav melomaanile ja muusikaprofessionaalile, kuid n-ö tavakuulaja võime keerulisi heliteoseid mõista ja nautida on piiratum. Pean regulaarset kontserdisarja tõhusaks muusika eksponeerimise võimaluseks.

Millised on plaanid tulevikuks, keda võib oodata esinema lähiajal?

Loodan “Lossimuusikaga” jätkata nii kaua, kuni see pakub huvi publikule, kehastab olulist eneseteostuse võimalust interpreetidele ja on põnev väljakutse mulle endale. Rutiini laskuda ei kavatse. Kontserdikorraldus süvamuusika alal ei ole kasumlik ettevõtluse vorm. Usun, et ma ei eksi, kui väidan, et erakorraldaja pigistab igast tema käsutuses olevast eurost välja mitu korda rohkem kui riiklik või munitsipaalorganisatsioon. Armutus konkurentsis peab tegevus olema maksimaalselt tõhus, sest võimalik kahjum tuleb katta oma isiklikust rahakotist. Ei jää üle muud, kui töötada järjest paremini, olla loov ja leidlik ning omada piisavalt koostööpartnereid. Tänu riiklikule toetusele saame hoida piletihinnad Kadriorus sellised, et igal huvilisel oleks soovi korral võimalik “Lossimuusika” kontserte külastada.

Tänavune kevad toob lisaks Eesti muusikutele Kadriorgu välisartiste Kreekast, Itaaliast ja Jaapanist. Eriliselt hea meel on kuulda viola da gamba’t, mille jaoks lossi saali akustika on ideaalne. 24. märtsil tähistame piduliku kontserdiga sarja viienda tegevusaasta täitumist, kõlavad suurepärased teosed ebaõiglaselt vähetuntud Ungari heliloojalt Ernst von Dohnányilt ja Wolfgang Amadeus Mozartilt, kelle nimi kommentaare ei vaja. Publiku ette astuvad ka ERSO solistid. Hooaeg lõpeb 5. mail koostöös EMTA-ga, kui muusikakõrgkooli professorid kogunevad Kadriorgu, et esitada kammermuusikaliteratuuri monumentaalsemaid tähtteoseid, Franz Schuberti oktett F-duur.

“Lossimuusika” järgmine hooaeg on pühendatud Balti riikide koostööle, erilise tähelepanu alla võtame keelpillikvartetid ja Ludwig van Beethoveni loomingu. Hooaja 2019/2020 avakontsert 8. septembril esitleb kõiki kolme peateemat – esineb Čiurlionise keelpillikvartett Leedust, kavas Beethoveni ja muidugi kvartetile nime andnud mitmekülgselt andeka kunstniku ja helilooja muusika. Info “Lossimuusika” kontsertide kohta on kergesti leitav sarja kodulehel lossimuusika.ee ja Facebookis.

Millised on Teie muusikalised eelistused ajastute ja interpreetide osas ja kas see kajastub ka “Lossimuusika” kavades?

Mind huvitab igasugune muusika, ajastute eelistusi ei ole. See väljendub ka “Lossimuusika” kavades. Kontserdikoha eripära arvestades olen esitatavat mingil määral siiski piiranud, välja on jäänud varajane muusika ja ekstreemsuste piire kompav provokatiivne nüüdislooming. Rõhuasetus on klassikal barokiajast XX sajandini keskpaigani, mida täiendavad tänapäeva heliloojate teosed koos esiettekannetega.

Kontserdikavad sünnivad koostöös esinejatega. Loomulikult arvestan interpreetide ettepanekute ja ideedega, kui need sobivad sarja üldisesse konteksti. Vahel valin kogu programmi ise ja hakkan siis sobilikke esitajaid otsima. Oluline on stiilide ja heliloojate, instrumentide vaheldusrikkus. Püüan kaasa haarata võimalikult laia muusikute seltskonda ja kutsun lisaks tallinlastele esinema artiste Tartust, Pärnust ja mujalt Eestist. On suurepärane, kui õnnestub korraldada välisartistide koostöö meie muusikutega ja Kadriorus tekivad seeläbi uued loomingulised kontaktid.

Kas Eestis on praegu raske sellist kontserdisarja korraldada ja ots-otsaga kokku tulla?

Eraettevõtja ja vabakutselise muusikuna on tervet kontserdihooaega läbiva sarja korraldamine keeruline, aga mitte võimatu. See nõuab erinevaid oskusi, järjekindlat tööd ja usku sellesse, mida teed. Vältimatu on omada koostööpartnereid ja mõttekaaslasi. Olen tänulik kultuuriministeeriumile ja kultuurkapitalile toetuse ning kunstimuuseumile igakülgse abi ja koostöö eest. Viljakaks on osutunud ühistegevused ERSO ja EMTA-ga. Sümfooniaorkestri muusikute esinemised nõudlike sooloteostega tõestavad meie esindusorkestri liikmete võimekust. EMTA-ga seovad “Lossimuusikat” eelkõige vanamuusika projektid, nt Imbi Tarumi poolt juhitav festival “Ceciliana”, aga ka muusikakõrgkooli õppejõudude esinemised. Lisaks on koostööpartneriteks mitmed festivalid ja siin resideerivad välisriikide suursaatkonnad ning kultuuriinstituudid. “Lossimuusikal” on partnereid ka välismaal, nende hulka kuulub rida artiste, kontserdiagentuure, festivale ja kollektiive.

Tundub, et Tallinnas toimub tihtipeale liiga palju klassikalise muusika kontserte, arvestades potentsiaalset huviliste hulka. Kas olete seda tundnud ka “Lossimuusika” puhul? Kas publikut on piisavalt?

Tallinna kontserdielu on rõõmustavalt vilgas ja mitmekesine, pakkudes põnevat igale maitsele. Probleemid tekivad siis, kui sarnast tüüpi või ühesugusele sihtgrupile suunatud üritused toimuvad samaaegselt. Tekib meie oludes tarbetu konkurents, mida saaks kergesti vältida, kui korraldajad omavahel rohkem suhtleksid ja koostööd teeksid. Teisest küljest on “Lossimuusika” eesmärk haarata ka uut publikut ja tuua muusika juurde neid, kellel süvamuusika kontserdikogemus väike või olematu. Ligi poolemiljonilise elanikkonnaga linnas, mis on ühtlasi atraktiivne turismisihtpunkt, ei tohiks saja inimese saali toomine olla liiga suur ambitsioon. Kõik sõltub sellest, mida pakutakse, milline on muusika esituse kvaliteet ja kuidas õnnestub turundustöö. “Lossimuusika” kontserte võimendab Tallinna turismiinfo, reklaamime end hotellides ja populaarsetel turismiobjektidel ning üha enam sotsiaalmeedias. Viieaastase kogemuse põhjal võin kinnitada, et eriti edukad “Lossimuusika” kontserdid on sageli just koostööprojektid.

Keda ootate “Lossimuusika” kontsertidele?

Teretulnud on kõik, keda muusika puudutab. Hindan väga kõrgelt seda, kui näen saalis kolleege – see on märk usaldusest. Kõige suuremat rahuldust pakub, kui “Lossimuusika” kontsert avab ukse muusikamaailma neile, kes varem süvamuusikat ei osanud hinnata või sellest ettevaatlikku kaugusesse hoidsid. Meeldiv on kuulda, kui esinemine Kadriorus on interpreedile oluline samm tema loomingulisel teel või uus ja inspireeriv kohtumine kolleegiga. Oma olemuselt sobib “Lossimuusika” ka turistidele, tutvustades Tallinna väljaspool vanalinna, esitledes meie muusikuid, heliloojate teoseid, kujutavat kunsti ja kultuuri ning ajalugu laiemalt. Veerand meie kuulajatest on turistid.

Esinete ka ise tihti Eestis ning “Lossimuusika” kontsertidel. Kas on raske ühildada produtsendi ja tšellisti elu? Kes on olnud teie meeldejäävamad partnerid kontserdilavadel? Kellega loodate veel koos musitseerida?

Esinen igal aastal solisti ja kammermuusikuna ligi 50 kontserdil nii kodu- kui välismaal. Aeg-ajalt osalen ka mõnes orkestriprojektis. Sel kevadel ootavad ees kontserdid Austrias, Jaapanis ja Türgis, suvel mängin palju Eestis, aga ka Moldovas, Saksamaal, Kreekas, Barbadosel. Sügisel on plaanis kontserdireisid Venemaale, Itaaliasse ja Hiinasse. Pooleli on salvestusprojekt Kadrioru lossi 300. aastapäeva tähistamiseks. Interpreedi ja korraldaja tegevusi ühendada on minu jaoks loomulik, see avardab võimalusi ja aitab paremini mõista kontserdi kui nähtuse olemust. “Lossimuusika” sarjas esinen 24. märtsil koos oma heade sõprade, viiuldaja Mari-Liis Uibo ja vioolamängija Toomas Nestoriga. Kohtumiseni Kadriorus!