• Ia Remmel

Kiili vanamuusikaansambel 15

Kiili vanamuusikaansambel tähistab tänavu oma 15. tegutsemisaastat. Heili Meibaumi eestvedamisel loodud kollektiiv on omanäoline selle poolest, et kõrvuti noorte andekate õpilastega mängivad ansamblis muusikakõrgkoolide tudengid ja kogenud interpreedid. Peaaegu kogu tegevusaja jooksul on ansamblis osalenud tänased muusikaüliõpilased Kati Meibaum, Marten Meibaum ning Tiina Mäe. Aastate jooksul on antud üle 400 kontserdi Eesti eri paigus, esinetud raadios ja televisioonis, antud välja kolm plaati, kogetud publikumenu kontserdireisidel Inglismaal, USA-s, Kanadas, Iirimaal, Hispaanias, Rootsis, Soomes jm, korraldatud mitmeid vanamuusikat tutvustavaid koolikontserte. Kiili vanamuusikud on teinud koostööd Hortus Musicusega ja professionaalsete vanamuusikalauljatega, viimastel aastatel on olnud põhisolist Tõnis Kaumann. Kõneleme juubeliaastal ansambli kunstilise juhi, flöödimängija Heili Meibaumiga.

Kiili vanamuusikaansambel.

Mille poole ansambel püüdleb?

Heili Meibaum: Meie eripäraks on aastaid olnud hea koostöö eri vanuses muusikute vahel. Koosluses kogenud solistidest, üliõpilastest, teismelistest noortest lasteni peitub nii võlu kui väljakutse. Seadeid tuleb sobitada nii, et igaühel oleks võimetekohane ja samas piisav tegevus ning arenemisruumi pakkuv roll. Vanamuusikaga seostub üldjuhul autentsuseteema. Me ei püüdle otseselt ajastutruuduse poole selles mõttes, et peaks tingimata ainult vanu pille kasutama, küünlavalgel elama või keskaegset toitu sööma. Meil on küll klavessiin ja plokkflöödid, aga keelpillid näiteks on tänapäevased. Samas laval oleme kostüümides. Mängime muusikat, mida armastame ja naudime, püüame seda teha võimalikult heal tasemel ja ka publikule köitvalt. Vahel kasutame ka teatraalseid elemente. Tundub, et enamasti oleme saavutanud publikuga ühise keele ja see, mis teeme, jõuab kuulajale kohale.

Kiili vanamuusikaansamblis pole kunagi mänginud vaid ühe paiga muusikud ja praegunegi seltskond on rõõmustavalt mitmekülgne: on EMTA tudengeid, huvilisi muusikakeskkoolist, plokkflöödikonsordi moodustavad minu õpilased Kiilist. Sageli kaasame lisaks projektipõhiseid tudengeid ja pakume nõnda võimaluse osaleda välismaal õppivatelenoortele.

Milline on viimase aja kontserdielu? Mis on tulekul?

Kontserdielu on viimasel ajal olnud päris kirju ja rõõmustavalt tihe. Keskmiselt 30 kontserti aastas on ühe noorteansambli kohta vist täitsa hea saavutus. Osa kontserte algatame ise, paljudesse kohtadesse kutsutakse. Eestimaal on eriti tore avastada kauneid mõisasaale. Ja loomulikult on ansamblile inspireerivad välisturneed. Eelmisel aastal Hispaanias oli võimalus lisaks suurlinnade ja mägikülade kontsertidele viibida kaks päeva Montserrati kloostris ja sisustada muusikapooltund kloostrikirikus.

Hiljutine reis Inglismaale oli eriti vaimustav – kontserdipaikadeks Yorki National Centre for Early Music, Manchester RNCM, Cambridge Trinity Chapel ja Londoni St. James of Piccadilly. Viimase tagasiside oli ülevoolavalt positiivne, alates publikust koha peal (sh viimseni ära ostetud CD-d) meilideni, mis saabusid hiljem.

Suvel olime kutsutud Saaremaa lossipäevadele, samuti Pärnusse Järvi festivalile, kus andsime nooremale publikule suunatud muusikaajalugu tutvustava kontserdi Ammende villas. Osalesime ka rahvusvahelisel koorifestivalil “Europa Cantat”, seal olime saateansambliks ateljees “Vahva teekond vanamuusikasse”. Suur rõõm on teha pidevalt koostööd heade solistidega – meie ammune lavasõber Tõnis Kaumann on väga inspireeriv muusik ja ansambli noortele juba lausa omainimeseks saanud. Korduvalt oleme teinud kontserte ka Kädy Plaasiga.

Lähiajal on plaanis kontserdid Nigulistes, Kumna mõisas ja Soomes. Siis teeme ühtlasi koostööd ansambliga NB kus osalevad ka mitmed nüüd juba välismaal õppivad noored, keskoolivaheajal kodumaal kokku saades värske vaimustusega koos laulavad-mängivad.