“Publik ei teki ega kao, vaid muundub ühest vormist teise”, oleks sobiv energia jäävuse seaduse parafraas publiku jäävuse seaduse kirjeldamiseks. Kui kontserdiagentuurid üle maailma kurdavad publikuarvu languse üle, siis kusagil ju ometi publik käib. Üks neist kohtadest on “Ars electronica” Linzis, mida külastas nelja päeva jooksul sada viis tuhat inimest, rohkem kui aasta varem, ja valdavalt vanuses 17–35 aastat.

 

Hetk “Ars electronicalt”. FOTO VOG.PHOTO

 

Uue kunsti suund on õhus. Seda on tunda ja kuulda mitmes kohas. Festivali “Kuldne mask 2017” ajal ütles Vene draamalavastaja Ivan Popovski Eesti ajakirjanikele, et tuleviku kunsti suund on kunsti peeglisse vaadates aidata inimestel iseennast mõista. Kõlab ammukuuldult, aga rõhk on sellel, et uuele põlvkonnale pakub huvi mitte niivõrd elamus kui teadmine ja analüüs, teaduse ja kunsti ühendvorm. Austria festivali märksõnad olid “kunst”, “tehnoloogia” ja “ühiskond”.   

 

Aalto ülikool, mis teeb koostööd Soome kontserdiagentuuriga MiklardArts, on kujundanud diagrammi, kus teaduse, ühiskonna, kunsti ja äri piirjooned on hägustunud ning voolavad üksteisesse üle. Kui varem peeti kunstnikku oma natuurilt ärimehele või teadlasele vastandlikuks, siis tulevikukunstis teevad nad koostööd ja rakendavad tehnoloogiavaldkondi igaüks omas sfääris, üksteist toetades ja täiendades. Äri ja muusika ühendkontserdiga kostitas mullu Tallinna publikut ka Kristjan Järvi.

 

Ja foorumidki pole neil valdkondadel enam erinevad. Sellistel festivalidel nagu “Ars electronica” on suur osa väljapanekust pärit teaduse ja tehnika mailt. Kõige populaarsem näide on kõikvõimalikud ajumängud. Eriti imelikuks läheb, kui sellesse loetellu lisandub meditsiin. “Ars electronica” konkursi peapreemia läkski meditsiini valdkonda (festival annab välja hulga neljateistkümne tuhande euroseid preemiaid).

 

Aju on üks neid organeid, mille tegevust saab hästi demonstreerida nii meditsiini kui ka laste mängude ja tantsuetenduste näitel, toimemehhanism on sama. Lapsele pannakse anduritega mütsike pähe ja ta saab mõtte jõul, arvuti klaviatuuri puudutamata mängida ekraanil olevate kujunditega, keskendudes kord ühele, kord teisele. Sellist mängu esitles noor Linzi teadlane Bettina Gangl. Mänguna oli see lihtsalt lõbus, aga meditsiinis on see suur revolutsioon, kui kõne- ja liikumisvõimetu patsient saab senise silmade pilgutamise jaa-ei-valikute asemel oma soove “ajumängu” abil ekraanile kuvada. Ehk tuleb uuel hooajal Eesti Kontserdil koostööprojektina lavale mullu Bozari festivalil kavas olnud ajumängude tantsuetendus koos Eesti teadlase Aleksander Väljamäe programmiga.

 

Kesk-Euroopa ülikoolide noorteadlaste kõrval tekitasid suuremat publikuhuvi Jaapani  drooniarendajad ja Austraalia helisevate puude mets. Seal oli igal “puul” ehk torul oma helikõrgus, mis hakkas helisema siis, kui kahe käega torust kinni võtsid ja enda kehaga elektrivälja tekitasid. Samas sai puudutustega igasuguseid rütme tekitada ja mitme “metsasolija” puhul lausa ansamblist rääkida.

 

Loe edasi Muusikast 11/2018

 

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Loe ka neid

Please reload