top of page

Unenäoline kammerooper Saaremaal

Septembri keskel oli Kuressaare kultuurikeskuses hingeminevalt ilus muusikaline sündmus. Esmakordselt esietendus Eestis kammerooper “Ocean Dream”, mida austas oma kohalolekuga spetsiaalselt Ameerikast Saaremaale sõitnud ooperi looja Victor Kioulaphides.

Helen Lokuta ja Pirjo Jonas kammerooperis “Ocean Dream”. FOTO MARI-LIIS NELLIS

Helen Lokuta ja Pirjo Jonas kammerooperis “Ocean Dream”. FOTO MARI-LIIS NELLIS

Kammerooperi pealkirjas olev sõna “dream” tähendab nii unenägu kui unistust. Kontsertetenduse mõttes oligi Saaremaal nähtu tõlgendatav nii unenäolise kogemuse kui ka unistuse täitumisena.

Kontsert tervikuna koosnes kolme helilooja loomingust, mis käest kätte sujuvalt ühtse terviku moodustasid. Orkester oli paigutatud lava ette põrandale, mis mõjus väga intiimselt, kadus piir lava ja publiku vahel, tekkis n-ö pildi sisse mineku tunne. Lavakujundusega loodi veekogu kallas, milleks toodi ka päris liiv otse Mändjala rannast. Kujundus läks üle lava tagaseinas olnud videoinstallatsiooniks.

Kunstiline ja valgustehniline lahendus (kunstnik Gairi Pruul ja valguskunstnik Tarmo Matt) lõi illusiooni, mis aitas avateosesse, Pärt Uusbergi “Meenutused lapsepõlvest” keelpilliorkestrile kergesti sisse elada. Helilooja sisulisi taotlusi toetas video mererannal mängivatest valgetes kleitides lastest. Seejärel kandis pianist Joonatan Jürgenson ette John Cage’i pala “In a landscape” (“Maastikus”). Cage’i looming kõlas kui suur ja sügav rahu, mida saab kogeda mere või ookeani – mis on ju ka omamoodi maastikud – ääres.

Selline kaunis muusikaline dialoog oli väga orgaaniline sissejuhatus kammerooperile. Libreto autor Nancy Rhodes andis lauljatele põhjust uurida naiseks olemise sügavamaid kihte. Lugu jutustab loo noorest naisest, kes mererannas jalutades kohtub väikese tüdrukuga. Kuigi naine aimab, et see on tema enda noor mina, ei julge ta seda tunnistada. Lõpuks ta teeb seda ning soovib, et väike tüdruk ei lahkuks kunagi tema juurest. Libretist kasutab ka fragmente Lumivalgekese loost. Eesti tippsolistid Pirjo Jonas ja Helen Lokuta andsid teose sisu suurepäraselt edasi. Kui naine kaotab eluookeanis kontakti tema sees elava tütarlapsega, jääb järele tühjus. See on üks võimalikest tõlgendusviisidest.

Vahetult enne esietendust ütles Pirjo Jonas, et naisena oli tal kerge selle teemaga ühisosa leida. “Selliseid teoseid on ooperimaailmas üsna vähe, kus naise roll ei ole stereotüüpidest kammitsetud,” lisas ta. Mõlemat solisti puudutas teema niivõrd, et lavalt ei puudunud loomulikud pisarad.

Kui kammerooper lõppes, jäi järele tühjus – ja nii oleks tahtnud, et see Läänesaarte kammerorkestri loodud unenäoline ilu oleks kestnud veel. Dirigent Edoardo Narbona jaoks oli see ühe unistuse täitumine – tuua siinse publikuni kammerooper. Kui uskuda tegijaid, on lootust, et sellest saab igasügisene traditsioon. Sellise suure asja taga on hästi töötav meeskond, kellele siinkohal sügav kummardus ja ovatsioonid.

Muhu tikandiga sussid

Läänesaarte kammerorkestri kahe hooaja jooksul on kollektiiv saanud koduseks ja hästi omaks. Näib, et orkestril on oma toetajaskond, kes igal kontserdil püüab kohal olla. Hubast meeleolu lisasid ka esiritta ära paistnud ühe viiuldaja Muhu tikandiga sussid, kuigi ega orkester seepärast teisiti kõlanud. Orkestri toomine publikuga ühele tasandile pani kuulajad muusikutega ühes taktis hingama.

Pärast kontsertetendust oli vestlus heliloojate Pärt Uusbergi, Victor Kioulaphidesi ja dirigendiga. Kreeka päritolu Ameerika helilooja Victor Kioulaphides kirjutas oma kammerooperi “Ocean dream” 1992. aastal. Esiettekanne oli paar aastat hiljem, pärast seda ei ole lugu enam lavastatud. “Igale heliloojale on tema teose esiettekanne unistus, uuesti ellu kutsumine aga uskumatu lugu,” oli Kioulaphides siiralt õnnelik ja tänulik.

Pärt Uusberg sõnas, et on oma keelpillidele kirjutatud teost peamiselt vaid ise dirigeerinud. “Kui keegi teine juhatab su loomingut, annab see teosele elujõudu juurde,” märkis ta tabavalt. Edoardo Narbona kostis lõpetuseks, et ta on juba natuke “The Saaremaa mees”. “Saarlased on meie pere hästi vastu võtnud, siin on väga tore lapsi kasvatada, aga ka loominguliselt on siin väga head võimalused end teostada,” ütles ta ning andis mõista, et on oma plaanidega jõudnud juba aastasse 2022.

87 views
bottom of page