_page-0001.jpg)
End neo-souli viljelejana defineerivale ansamblile Alfa Collective annab suuresti näo lauljatar Anett Tamm, kes on koosluse kokku kutsunud ja kirjutanud enamiku lugusid ning kelle isikupärane tõlgendusviis ja tämber kannab kogu albumit. Ansamblis osalevad veel trummar Martin Petermann (tuntud ansamblist Avoid Dave), kitarrist Johannes Laas (Innersound, Jana Kütt Group), bassimängija Robert Nõmmann (Titoks) ja pianist Taaniel Pogga (Up The Sky). Mõni käinud Otsa koolis, teine Elleri koolis, nii mõnigi täna juba EMTA-s.
Maheda jazziga algav plaat lõigatakse raksti pooleks juba teise looga (instrumentaalne “Launch”). Nagu analoograadios, leitakse läbi ragina uus lainepikkus ja jätkatakse juba souli vetes. Eklektikat kohtab ka edaspidi. Järgnevad impressionistlik rännak kosmosesse (“Way to Mars“), ajutine keelevahetus (“Kolmveerand”), taas ingliskeelne, värvidest ja kõladest niiske nimilugu ning uus stiilipööre (instrumentaal “Tuulepead”). Viimane on Martin Petermanni kirjutatud ning viib kuulaja Anett Tamme vokaliisi ja Marianne Leiburi viiuli dialoogis unenäolisse maailma, mille üha jõulisemaks paisuva finaali vormistab Erki Pärnoja ilmeksimatult äratuntava käekirjaga kitarrimäng. Siis jõuab kätte albumi tõeline rosin – psühholoogiliselt põnev suhte- ja sisekaemus “Cactus”, mille muusikaline faktuur ning trummisoolo kisuvad kuulaja kaasa. Albumi lõpuosas mõjub kahe loo kontrast, mille loovad kogu terviku taustal ehk rõõmsameelseim lugu “Blind” ning emotsionaalselt võimas ja valusalt naha vahele pugev “Scared”.
“Canvas” on tehtud julge sisemise veendumusega ning sellest saabki eklektilisena mõjuva plaadi sidusaine. Igav ei hakka, kuula kust otsast tahad. Arvestades kui noorena (17–21-aastaselt) on laulud kirjutatud, jääb üle vaid imestada. Tekstid on nii plaadi tugevus kui ka nõrkus. Neis on visiooni, kosutavalt rikkalikke kujundeid, kuid ka keelelisi küsitavusi. Miksimisel taotluslikult mitte liialt ette paigutatud vokaal paneb kuulaja olukorda, kus teksti täpseks adumiseks tuleb haarata plaadiümbris. Paslik on kiita ka Taavi Rulli kujundatud bukletti. Imeline debüüt, täis paljulubavat tulevikku – ei jõua järgmisi arenguid ära oodata.