_page-0001.jpg)
Maailma üks nimekamaid muusikaajakirju, Suurbritannias ilmuv Gramophone annab igal aastal välja oma muusikaauhindu. Klassikaliste muusikute mitte eriti preemiarohkel maastikul on need auhinnad kaalukad ja olulised ning nende saamine on muusikute mainele tähtis. Teistest klassikaauhindadest võiks Gramophone’i kõrval nimetada muusikaajakirja BBC Music preemiaid, prantslaste ajakirja Diapason auhindu, Saksa ECHO Klassikut, mille asemel nüüd seoses skandaaliga on loodud preemia Opus Klassik, ICMA, International Classical Music Awards, International Opera Awards, Saksa plaadikriitikute auhind ning veel mitmed rahvuslikud auhinnad. Tänavu oli Gramophone’i preemiate ajaloos, võiks öelda, Eesti aasta. Eesti Filharmoonia Kammerkoori firmale BIS salvestatud plaat “Schnittke Psalms of Repentance. Pärt Magnificat & Nunc dimittis” valiti parimaks koorikategoorias. Neeme Järvi sai preemiatest võimsaima – elutöö auhinna.
Ajakiri Gramophone on asutatud 1923. aastal ning on üks maailma tuntumaid ja loetavamaid muusikaajakirju. Eestlastest on Gramophone’i auhinna varem saanud Paavo Järvi – teda tunnustati aasta muusiku preemiaga 2015. aastal.
Gramophone’i peatoimetaja James Jolly soostus auhinnatseremoonia järel lahkesti vastama mõnele küsimusele.
Preemiad ja tunnustused on klassikalistele muusikutele olulised. Milline on teie missioon ajakirja Gramophone preemiatega?
Meil on nende preemiatega kaks eesmärki. Kõigepealt soovime igal aastal leida ja esile tuua kümme parimat plaati (arvestame aastat juunist maini). Auhinnakategooriad on aegade jooksul pisut muutunud, aga praegu on meil kõigepealt plaadiauhinnad sellistes kategooriates, nagu kammermuusika, koor, soolokontsert orkestriga, nüüdismuusikaesitus, vanamuusikaesitus, sooloinstrumentaalplaat, parim ooperisalvestus, parim orkestrisalvestus, instrumentaalsolisti kontserdi salvestus, vokaalsolisti kontserdi salvestus, ning eripreemiad: aasta muusik, aasta noor muusik, aasta orkester, aasta plaadifirma ja elutööpreemia. Loodame, et oma preemiate ja auhinnatseremooniaga me propageerime ja pöörame tähelepanu klassikalisele muusikale mitte sellest muusikast huvitatute ringkonnas, vaid jõuame ka nendeni, kes klassikat kuulab vahel harva või alles tuleb selle juurde.
Milliseid omadusi te aasta jooksul ilmunud plaate hinnates otsite?
Me otsime nii lauljatelt kui instrumentalistidelt erilisi ja meeldejäävaid esitusi, mis eristuksid nii oma kvaliteedilt kui ka stiilitunnetuselt. Väga oluline aspekt on, kas heliplaadil on midagi uut ja uudset, seda nii repertuaari mõttes (vähem mängitud või unustusse jäänud heliloojad ja teosed) või siis esituse mõttes, kus interpreet esitab tuntud teoseid mingi uue nägemuse või värskusega. Ühesõnaga – võtmesõnaks on originaalsus ja isikupära.
Mis võib auhinna saamisel takistuseks saada?
Neid takistusi palju polegi. Võibolla ei ole hea start saada alustuseks meilt kehv plaadiarvustus.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor võitis tänavu koorikategoorias. Millega nad teiste hulgast välja paistsid?
See koor eristus oma kõla, fantastilise täpsuse ja kontrolliga ning esituse erakordse intensiivsusega. Dirigent Kaspars Putniņši käe all on nad saavutanud tooni sügavuse, mis lausa vapustab. Sellel Schnittke ja Pärdi teostega albumil on kaks erinevat väärtust – siin avaldub vene muusika jõud ja keerukus ning eesti muusika ilu ja talitsetus. Lisaks sellele on salvestuse kvaliteet erakordselt hea.
Oleme väga uhked ja õnnelikud Neeme Järvi suure auhinna üle. Kuidas te iseloomustaksite teda dirigendina? Mis on teie arvates tema tegevuse laiem tähendus?
Mis puudutab plaadistamist, siis Neeme Järvi on selles osas dirigendina unikaalne, tema soov ja kirg muusikat plaadile jäädvustada on erakordne. Ta on teinud väga palju selleks, et välja tuua ja tutvustada vähem mängitud repertuaari, andnud mõõtmatult suure panuse plaadistuste ajalukku ning avanud nähtusi ja nimesid, mille eksisteerimisest me polnud isegi teadlikud. Neeme Järvi on dirigent, kes inspireerib orkestrante endast alati parimat andma ja on võimeline alati üllatama. Ta on sündinud muusik, kes suudab ka plaadistades luua stuudiosse sama põneva ja laetud õhkkonna, mida muidu kogeb ainult kontserdisaalis.
Millised muusikud ja muusikanähtused teid praegusel ajal rõõmustavad?
Ma armastan muusikuid, kes võtavad riske ja kelle isikupära paistab kõigest, mida nad teevad. Suured interpreedid mängivad alati nii, et muusika kõlab värskelt, nagu kuuleks neid teoseid esimest korda. Ja õnneks on selliseid muusikuid meie ajal palju.
Millised uued tulijad teie jaoks huvitavad on ja kellel te silma peal hoiate?
Dirigentide seast jälgin suure huviga Santtu-Matias Rouvali tegevust Göteborgis. Siis on hulk põnevaid pianiste, nagu Pavel Kolesnikov (Hyperioni artist), väga ere ja suure kujutlusvõimega noor muusik. Meie 2016. ja 2017. aasta noored artistid bariton Benjamin Appl ja pianist Beatrice Rana teevad juba suuri tegusid. Ja selle aasta noorest artistist, norra sopranist Lise Davidsenist saab kindlasti tulevane suur staar.
Kas teie arvates vajab klassikaline muusika rohkem preemiaid ja meedia tähelepanu?
Klassikaline muusika vajab kõikvõimalikku tuge ja tähelepanu. Kogu aeg peab selle eest võitlema, muidu on risk tähelepanuta jääda väga suur ja selle tagajärjed muusikakultuurile võivad olla drastilised. Nii et preemiate järjepidevus ja esindatus meedias peab olema üks suur pidev tegevus meie kultuurielus.