top of page

“Europa Cantat” saabus Eestisse!


Koorimuusika suurfestival “Europa Cantat”, millest meie koorid ja koorijuhid on juba aastaid aktiivselt osa võtnud, jõuab pärast pikka ootamist Eestisse. 27. juulist 5. augustini toimuvat muusikapidu tutvustab lähemalt festivali peakorraldaja KAIE TANNER.

Mille poolest erineb “Europa Cantat” teistest koorifestivalidest?

“Europa Cantat” sai alguse 1961. aastal ning on pigem hariva kallakuga festival, vältides teadlikult kooridevahelist võistlemist. Osalevad koorid teevad kaasa õpitubades, mis moodustavadki festivali peatelje. Tippdirigentide käe all õpitakse selgeks kava, mis niinimetatud ateljee lõpus ette kantakse. Koorid tutvuvad muusikastiilidega, mida nad varem ehk kunagi proovinudki ei ole, ja saavad töötada erinevate dirigentidega. Muidugi ei puudu ka kontserdid, neid toimub festivali raames üle saja.

Lisaks hariduslikule iseloomule ongi festivali üks eripärasid selle äärmine mitmekülgsus ja laiaulatuslikkus. Toimub 31 pikka õpituba ehk ateljeed, mitukümmend ühepäevast “avastusateljeed”, 100 kontserti nii kontserdisaalides, vabaõhulavadel kui ka linnaruumis, esiettekanded, dirigentide ja heliloojate programm, noorte kultuurikorraldajate õppeprogramm, EXPO, rahvusvaheliste muusikaorganisatsioonide kohtumised, Euroopa kooriloomingu auhinna üleandmine, konverentsid, nootide ja raamatute esitlused jne. Meil on kaheksaks festivalipäevaks vaja 40 vähemalt 100 inimest mahutavat saali, kümneid kontserdipaiku, kahte orkestrit, kümneid instrumentaliste ja kontsertmeistreid. Tegemist on meeletult suure mahuga sündmusega.

Kas festival Tallinnas on millegi poolest uudne?

Pealkiri “Miljon viisi laulmiseks” haakub festivali ühe peateemaga: muusika uued väljendusvahendid ja seosed teiste kunstiliikidega ning suurema kuulajaskonna hõlmamine. See on lisanud programmi hulga põnevaid esinejaid ja kontserte. Aga eriline on ka osavõtjate hulk, umbes 4000, lisaks kutsutud koorid, vabatahtlikud, rahvusvaheline meeskond, külalised, heliloojad ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Meie teada on see suurima registreeritud osavõtjate arvuga muusikafestival, mis Eestis on kunagi toimunud.

Esmakordselt osalevad “Europa Cantatil” Liibanoni lauljad. Koostöös organisatsiooniga European Voice Teachers’ Association toimub nn häälekliinik. Aset leiab ka konverents “Sing Me In”, mis käsitleb immigrantide ühiskonda kaasamist loomingulise tegevuse kaudu.

Kaua on kestnud ettevalmistused?

Kandideerisime 2014. aastal ja selleks tuli teha põhjalik ettevalmistustöö. Pärast korraldusõiguse saamist jätkusid kohe edasised ettevalmistused: festivali kontseptsiooni ja visuaalia loomine, esinemiskohtade valimine, majutuste broneerimine, läbirääkimised partneritega, festivali programmi koostamine ja esinejate valimine koostöös rahvusvahelise meeskonnaga jne. Nelja ettevalmistusaasta jooksul oleme koos Euroopa kooriühinguga esitlenud festivali Ungaris, Hollandis, Soomes, Hongkongis, Venemaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Šveitsis ja mujalgi ning teinud koostööd väga paljude maade kooriorganisatsioonidega.

Milline on festivali geograafiline haare ja kui palju on osalejaid?

Osalevad lauljad üle maailma. Avastasime huvitava kokkusattumuse – kui maailmas on umbes miljon eestlast (sellest tuleneb ka festivali pealkiri “Miljon viisi laulmiseks”, kuna igal eestlasel on laulmisega oma suhe ja lugu), siis Euroopas on paari aasta taguse küsitluse andmetel umbes miljon koori – üks koor iga eestlase kohta.

Lisaks lauljatele tulevad ka dirigendid, heliloojad, hääleseadjad, kutselised muusikud, muusikaorganisatsioonide esindajad, muusikakirjastajad, vabatahtlikud ja noored kultuurikorraldajad.

Kas on ka nimekaid kollektiive, dirigente, heliloojaid?

Muidugi on esindatud Eesti paremik: ERSO, Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Vox Clamantis, Estonian Voices, Collegium Musicale, Voces Musicales, Ellerhein, Rahvusooper Estonia poistekoor ja paljud teised. Väljastpoolt tulijatest väärivad mainimist kindlasti The Swingles Inglismaalt, jazz-koor Vocal Line Taanist, legendaarne Hamrahlidarkorinn Islandilt ja väga eriline Rock’n Rollator Show Saksamaalt. Suurepäraseid dirigente on siia tulemas kümneid ning neist kedagi esile tõsta on väga keeruline. Ehk nimetaksin siiski mõnda: helilooja ja dirigent, endine King’s Singersi laulja Bob Chilcott, Lyn Williams Austraaliast, Johannes Prinz Austriast ja Daniel Reuss. Heliloojatest ootan põnevusega esiettekandeid György Orbánilt (Ungari), Frode Fjellheimilt (Norra), Anna-Mari Kähärält (Norra), Selga Mencelt (Läti), Tõnu Kõrvitsalt, Galina Grigorjevalt - kõik spetsiaalselt selleks festivaliks loodud teosed. Veel mõni soovitus – keda või mida tasub koorimuusikahuvilisel eriti tähele panna?

Lisaks juba eelpool nimetatutele on suurepärasel tasemel noortekoorid. Eesti noored kannavad ette Pärt Uusbergi “Eestimaa atmosfäärid”, kuid kuulata saab ka Norra, Itaalia, Kataloonia, Šveitsi, Prantsuse, Itaalia ja teiste maade noortekoore, mis on tipptasemel ja esitavad väga huvitavat muusikat. Kaks minu lemmikut on Sise-Mongoolia noortekoor, mis suudab väga heal tasemel esitada ükskõik missugust muusikat, kurguhäälsest rahvalaulust Brahmsini, ja fantastiline St Stanislavi tütarlastekoor Sloveeniast. Väga huvitavad on ka meie naabrid, Läti noortekoor Maska ja Leedu esindus-poistekoor Ažuoliukas. Kava on põnevat muusikat täis. Tahaksin väga nädalaks puhkuse võtta ning hommikust õhtuni hoopis õpitubades ja kontsertidel käia!

RAUL TALMAR, Eesti Koorühingu esimees ja festivali kunstinõukogu liige: “Oleme uhked ja õnnelikud, et “Europa Cantat” tänavu Eestis toimub. See on suurim välismaine koorisündmus Eestimaa pinnal. Kuigi – meil on taas kord põhjust oma võimsat kooritraditsiooni teadvustada – osalejate arvult on meie laulupidu veelgi suurem. Et “Europa Cantat” meile jõudis, see on pika eeltöö vili. Oleme igal aastal osalenud, 2004. aastal oli Tartus “Europa Cantati” laulunädal ning 2011. aastal toimus Pärnus “Europa Cantat Junior”. Osaleda soovijaid on olnud väga palju, rekordarv. Teeb rõõmu, et Eestit tahetakse väga külastada. Kuuldused meie koorilaulutraditsioonist on jõudnud kaugele.”

52 views
bottom of page