Jazzi tuum on igati hea tervise juures!

22/06/2018

 

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia võõrustab 2.–7. juulini rahvusvahelist jazzikoolide võrgustiku aastakohtumist, mille eestvedaja on International Association of the Schools of Jazz (IASJ). Ürituse kunstiline juht on Londoni kuningliku muusikaakadeemia jazziosakonna juhataja Nick Smart.

Smart oli Viljandis ka tänavu veebruaris. Siis vastas ta mõnedele küsimustele endast ja oma tegemistest.

 

Kuidas jazz teie ellu tuli?

 

Käisin koolis ajal, mil muusikaõpetust igati toetati. Meil oli aktiivne muusikaelu ja toimus palju puhkpilli- ja brassansamblite kontserte. Mina hakkasin trompetit mängima. Jazzipisik aga haaras mind pisut hiljem, kui koolis asutati jazziansambel. Eriti lõi see vaimustus lõkkele aga siis, kui mu linnakese kohalikku pubisse tuli tegutsema pensionile jäänud jazztrompetist ja alustas seal jazzikontsertidega. Täiesti uskumatu, aga tõepoolest mängiti seal igal õhtul jazzi ja pühapäeval olid sessioonid ka päeval. Seal ma tõesti vaimustusin jazzist ja see kestab siiamaani!

 

 

Mida jazz teile tähendab?

 

Sellele küsimusele on küll raske vastata. Kõike! Tänapäeval on jazzi üha raskem mõttekalt defineerida, seda on kasutatud eelkõige stiilimõistena. Aga ma arvan, et need defineerimisraskused on pigem positiivsed, sest see näitab selle muusika stiililist avatust. Me toetume jazzi ajaloolistele loomeprotsessidele ja printsiipidele, oleme kõik nagu liikmed ühes suures sugupuus. Mu meelest elab maailm praegu läbi teatud identiteedikriisi. See pole esimene kord ja vaevalt jääb ka viimaseks. IASJ pakub väärtuslikku platvormi jazzialasteks diskussioonideks ja toob kokku sarnaselt mõtlevaid inimesi. Seal võib veenduda, et meie muusika tuum on igati hea tervise juures.
 

Kuidas on võimalik õpetada sellist vaba ainet nagu jazz?

 

Jazz, nagu iga kunstiliik, koosneb kindlatest elementidest, oskustest, mida on võimalik õpetada. Nendeks on harmoonia ja rütmi reeglid ja teatud analüütilised aspektid. Aga selle muusika tõeline maagia peitub muidugi muusiku enda fantaasiarikkuses. Selles mõttes peab õppeasutus püüdlema sinnapoole, et luua hea ümbrus, kus õpilased saavad oma individuaalsust ja loovust arendada. Tegelikult on õpetamine siin rohkem mentorlus ja eeskuju andmine kui lihtsalt kõnelemine, milliseid noote võtta või milliseid akorde valida. Minu arvates on väga oluline ka meeles pidada, et haridus peegeldaks muusikat ennast ega muutuks mingiks eraldiseisvaks akadeemiliseks üksuseks. Kui tasakaal nende kahe vahel on õige, saab õpingutest palju kasu.

 

Kes on teie lemmikmuusikud ja kuidas on nad teid mõjutanud?

 

Mina kasvasin üles klassikalise jazziga. Mäletan Count Basie kassette ema autos. Seal oli veel Louis Armstrongi album “Satch plays Fats” ja Miles Davis. Hiljem kuulsin Dizzy ja Clifford Browni muusikat, see oli väga põnev. Mu õppeajal pani mu uus trompetiõpetaja kord mulle mängima Kenny Wheeleri ja see oli elu muutev sündmus. Sain aru, et ta tegi asju täiesti erinevalt sellest, mida olin seni kuulnud, see oli erakordselt põnev ja meeldib mulle siiani. Hiljem oli mul õnne tundma õppida mõningaid fantastilisi muusikuid nagu Dave Holland ja IASJ-i looja Dave Liebman. Neid tunda ja nendega muusikast vestelda on tõeline privileeg, väga inspireeriv ja arendav.
 

Millised on teie kokkupuuted Eesti jazziga? Mis teile Eesti jazzis meeldib?

 

Tänu IASJ-ile käisin ma 2014. aastal Jaak Sooääre kutsel Tallinnas tegemas projekti EMTA bigbändiga. Mängisime Jaaguga ka kvartetis kahe fantastilise muusiku, trummar Tanel Rubeni ja kontrabassimängija Mihkel Mälgandiga. Seal kuulsin esmakordselt paari suurepärast noort, nagu vennad Holger ja Mairo Marjamaa, Aleksander Paal ja veel mitmed teised.

 

Samal aastal juhatasin veel European Youth Big Band’i ja seal kuulsin esmakorselt Kirke Karjat, kes on minu arvates erakordne mängija ja helilooja. Londonis Club Ingalesis toimusid mõned eesti jazzi showcase’id. Seal kuulsin Kadri Voorandit oma trioga ja Joel Remmelit. Joeli olin ma juba kohanud Taanis 2103. aastal samuti IASJ-i kaudu. On suurepärane neid noori muusikuid IASJ-i üritustel näha ja siis jälgida, kuidas nende karjäär ja isiksus areneb. Kontrabassimängija Peedu Kass oli 2013. aastal IASJ-i üritusel Grazis ja Londoni jazzifestivalil Barbicani Eesti jazzi vabalaval. 

 

Kõik need on olnud suurepärasd kokkupuuted ja on näha, et Eesti jazzi tase on kõrge. Siin on lai stiilide ja lähenemisnurkade spekter. Ma ei tea, kas ma olen pädev ütlema, aga mulle tundub, et paljud teie muusikud on sügavalt seotud rahvamuusika traditsioonidega ega pelga neid kasutada oma jazzimprovisatsioonides. Ja nüüd olen väga põnevil, tulles Viljandisse IASJ-i konverentsi juhtima. Usun, et ka Eesti jazzile on hea, et selline suur rahvusvaheline üritus viiakse läbi siin.

 

 

Rahvusvahelise jazzikoolide võrgustiku aastakohtumise (IASJ 2018) kontserdid Viljandi pärimusmuusika aidas

 

2. juuli kell 21

Voorand/Koikson/Sooäär/Daniel: Kummardus Veljo Tormisele

Pilet 5 EUR

3. juuli kell 21

IASJ 2018 osalevate koolide õppejõudude kontsert (tasuta)

6. juuli kell 21

IASJ 2018 I lõpukontsert (tasuta)

7. juuli kelll 21

IASJ 2018 II lõpukontsert (tasuta)

 

 

 

 

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Loe ka neid

Please reload