Trio Etnosfäär armastab ulatuslikke arendusi. Ja mitte ainult ajateljel, vaid need arendused-arengud küünitavad mitmes muusikalises dimensioonis – dünaamika, vormiehitus, arranžeerimis- ja instrumenteerimisvõtted, kõlavärvid, stiililaenud, meeleolud. Ansambli nimi on hästi valitud, sest kolmik lähtub rahvalaulust, kuid lennutab lihtsad viisid üsna kaugetesse, vahel teatud “kosmoseromantikaga” vürtsitatud sfääridesse. Etnosfääri peaarhitekt paistab olevat süntesaatorimängija Kaarel Kuusk, Kaarel-Markus Kohv lisab trummid ja Kathi Koch laulu- ja pillihääled. Mõnigi muusikaline lahendus on üllatav ja kindlasti ka vaieldav. Näiteks Kihnus tuntud sentimentaalne neiukeste salmikulaul “All orgus rohelise pingi peal” (“trimtairii-trimtairaa, trimtai-roosiralla”) on saanud mitmeosalise, paiguti lausa jazz- või progerockiliku seade. “Kannel” hoiab kuulajat pikalt avara, ambientse kõlaruumi seisunditardumuses, kuid läheb siis üle lõbusaks “klubibiidiks” ja lõpetab ekspressiivse kaosega. Samasugust loo dünaamilist ja energeetilist kasvatamist kohtab ka järgnevas palas “Kiigesepad”. Kuid bänd oskab suppi keeta ka nii, et potilt kaas pealt ära ei lenda. Väga ilusad on seto unelaul “Hällitus” ja ohkelise, langeva sekventsilise liikumisega algav “Väravamäng”, mis jätkub torupilli, trummi ja hääle manava kordusmotiiviga ning toob lõpus sisse Eesti Noorte Segakoori hümnilikud akordid. Eraldi tuleb märkida Kathi Kochi võimet kohandada oma tämbrit ja laululaadi vastavalt loo meeleolule ja regionaalsele päritolule-traditsioonile. Etnosfäär mõjub uudselt, värskelt ja otsingujulgelt ning väärib kindlasti tähelepanu. Leidke üles ka plaadi hidden track, mis kõlab justkui veidi vindine Joe Zawinul kodus omaette jämmimas.