Kaie Konradi mälestuseks

 

 

1990. aasta maikuu Torontos: puupüsti täis Lunasataja kirik. Esineb Pärnu Kammerorkester Ilmar Tõnissoni juhatamisel. Eesti muusika kontserdi lõpetavad Kuldar Singi “Ave Maria” ja “Meie Isa palve”. Need “Maarjamaa missa” osad oli Kuldar Sink seadnud kammerorkestrile Toronto kontserdi jaoks dirigendi palvel. Kaie esitus oli lihtsalt vapustav. Publik aplodeeris püsti seistes, kõlasid braavohüüded. Minu kõrval istunud Riina Reinik ütles, et niisugusel tasemel sopranit praegu Kanadas ei ole. Ja Riina juba teadis asja! Kaie esines ka eestlaste pühapäevasel jumalateenistusel Vana Andrease kirikus. “Kust me teie plaati osta saaksime?” küsiti igal sammul. “Ei kusagilt,” vastas Kaie tagasihoidlikult, “mul ei ole veel plaati.” Paraku sai Kaie enda CD alles natuke enne oma surma 2010. aastal.

 

Kaie Konradil jäi rahvusvaheline karjäär tegemata, kuigi paar aastat pärast Toronto kontserti kirjutas Hamburgi muusikakriitik Eesti Raadio segakoori kontserdi järel Konradist lausa ülivõrdes, nimetades teda eestlaste Marilyn Horne’iks. Nii jäid Kaie Konradi suurimad loomingulised õnnestumised nõukogude aega. Suurvormide solistina esines ta Nõukogude Liidu parimate dirigentide käe all.

 

“Minu esimene suurem partii anti mulle juba kolmandal kursusel,” meenutas Kaie ühel hommikukohvil oma köögis. “Laulsin solistina Honeggeri oratooriumis “Kuningas Taavet”, mida dirigeeris Neeme Järvi. Üks suurematest elamustest on olnud Beethoveni “Missa solemnis”, mida dirigeeris Kirill Kondrašin. Laulsime seda raadiokooriga Moskvas neljal kontserdil. Kahel kontserdil oli sopranisolist Mare Jõgeva, kahel mina.

 

Mõned aastad hiljem tegin Moskvas taas “Missa solemnise” esitusel kaasa, seekord juhatas leedu dirigent Juozas Domarkas. Selle sõidu ajal õnnestus mul külastada ka armeenia heliloojat Aram Hatšaturjani. Tema abikaasa Niina Makarova oli meie helilooja Lydia Austeri hea tuttav. Auster oli mulle andnud kolm Makarova laulu ja palunud need ära õppida. Kui Niina Makarova Eestisse tuli, laulsin talle need raadiomajas ette. Makarovale mu esitus meeldis ja ta ütles, et kui Moskvasse tulete, siis helistage. Nii ma siis helistasingi ja mind kutsuti külla. Kuidagi kõhe tunne oli, sest Hatšaturjan oli tollal väga kuulus helilooja, mina aga algaja laulja.”

 

Kaie meenutas ka Berliozi koomilise ooperi “Béatrice ja Bénédict” ülimenukat kontsertettekannet, mida Neeme Järvi dirigeeris 1978. aasta kevadel Moskvas. Publiku huvi kontserdi vastu oli suur, sest see oli Berliozi ooperi esiettekanne N. Liidus. ERSO ja Eesti Raadio segakooriga astusid üles Eesti solistid: Hendrik Krumm, Ljudmilla Dombrovskaja, Mati Palm, Henn Eerik. Hero ja Ursula duett-nokturn Kaie Konradi ja Leili Tammeli esituses läks lausa kordamisele.

 

Neeme Järvi dirigeerimisel tuli 1974. aastal Tallinnas ettekandele Purcelli kammerooper “Dido ja Aeneas” – samuti esiettekandena N. Liidus. Aurora Semper kirjutas sel puhul Rahva Hääles: “Solistid Kaie Konrad, Mare Jõgeva ja Georg Ots valmistasid kaunikõlalise laulukunsti ja musikaalse osadesse sisseelamisega tõelist naudingut.”

 

Kaie rääkis mulle, et Purcelli ooperi esituse järel kutsus Georg Ots teda osalema Mozarti ooperis “Don Giovanni”, mida Ots ise hakkas lavastama. “Mõned etendused donna Elvirana ongi mu loominguloos kirjas,” naeratas Kaie. “Hiljem jäin ooperiteatrist eemale, kuid mu lauljatee pole kunagi piirdunud raadiokoori ja vokaalsümfooniliste suurvormidega. Meenutan kasvõi Brahmsi tsüklit “Liebeslieder” neljale solistile ja kahele klaverile. Olen teinud ka soolokontserte: kord üliõpilasena koos kontrabassimängija Aare Sussiga, hiljem koos pianist Marje Lohuaruga.”

 

Maris Männik-Kirme sõnul on Kaie Konrad tema teada ainuke laulja, kes on esitanud Tuudur Vettiku soololaule. Vettiku juubelikontsertidel (1973 ja 1978) kõlasid Kaie esituses “Sügislinnule”, “Laul sõnajalaõiest” ja “Tuut, tuut, tule aga meile”. Kaie kavades leidus rohkesti ka Mart Saare, Marje ja Kuldar Singi laule. Marje ja Kuldar Singi looming oligi talle eriti südamelähedane ja õnneks on seda võimalik nüüd ka heliplaatidelt kuulata.

 

Ilmselt kõige sügavama jälje eesti muusikasse jättis Kaie Konrad siiski esinemistega suurvormides. Siin on esindatud kogu kullafond barokist tänapäevani, Bachi h-moll missast Tobiase oratooriumini “Johannes Damaskusest”. Dirigentide Roman Matsovi, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Eri Klasi, Paul Mägi, Toomas Kapteni jt käe all on Eesti publikule kingitud suurpäraseid muusikaelamusi, mis peaksid siiani Eesti Raadio heliarhiivis tallel olema.

 

Kaie Konrad oli Alma Kurtna ja Linda Sauli laulukoolide edasikandja ja hilisemas eas, kui ta tervise pärast enam laulda ei suutnud, andis temagi oma kodus laulutunde. Kui 1983. aastal küsis Noorte Hääle reporter Eesti NSV teeneliselt kunstnikult Kaie Konradilt, miks ta nii harva soolokavadega üles astub, vastas Kaie: “Kasvatan lapsi”. Minu vestlused Kaiega olidki alati aetud köögis, kus ta pidevalt midagi vaaritas ja kogu aeg oli tal kiire, sest kolmekäiguline lõuna pidi meestele (abikaasale ja kahele pojale) täpseks kellaajaks valmis olema. Hommikuti turul käimist ja toidutegemist nautis Kaie kogu südamest. Vahel tuli dirigendil tükk aega vaeva näha, et teda sealt pottide ja pannide vahelt meelitada mõnd suurvormi ette kandma. Selles mõttes oli ta küll üks erandlik primadonna!

 

 

 

 

Kaie Konrad (5. V 1943 – 29. VI 2010)

 

 

Lõpetas 1966 Tartu muusikakooli Alma Kurtna ja 1973 Tallinna riikliku konservatooriumi Linda Sauli klassis.

 

Võitis 1972 esikoha Eesti lauljate konkursil.

 

 

Olnud Estonia ooperisolist: Barbara Tubina ooperis “Barbara von Tisenhusen” (1969), Elisabeth Verdi ooperis “Don Carlos” (1973), Elvira Mozarti ooperis “Don Giovanni” (1975), solist Mai Murdmaa – Kuldar Singi balletis “Maarjamaa lunastus” (1989/90).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1976).

Töötas 1966–1992 ETV-ERi segakoori lauljana (oli aastast 1967 solist).

 

 

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Loe ka neid

Please reload