Jälle üks uus kooslus

 

 

Sarjas “Eliitkontserdid. Peterburi sillad” esinesid 20. II Estonia kontserdisaalis Anna-Liisa Bezrodny (viiul) ja Sten Lassmann (klaver) kaaluka kavaga: kaks neljaosalist sonaati ja üks uudisteos.

 

Huvitav on see, et viimasel ajal oleme kammermuusika esituskooslustes võinud tähele panna tihedaid partnerivahetusi. Uued katsetused ja üksteisega sobitamised annavad esitusele värskust ja loovad võimalusi edaspidiseks. Seekordse kava kandis Anna-Liisa Peterburis ette koos venna Sergei Bezrodnõiga, seejärel Tartus ja Tallinnas Sten Lassmanniga ning ees on veel Helsingi.

 

Einar Englundi sonaati viiulile ja klaverile (1979) pole siin varem kuulnud. Selle Preambula sünged dialoogid ja liikuv Finaal olid esitatud ilmekalt. Tantsulises Intermezzos ning Finaali lõputaktides kõlasid optimistlikumad meeleolud. Tantsulise Intermezzo ning Finaali lõputaktid kõlasid optimistlikumas meeleolus. Dramaatilise ja mõtiskleva Eleegia on autor kirjutanud oma lahkunud venna mälestuseks. Esitus oli väga kaunis ja partnerite vahel heas tasakaalus.

 

Ka Sergei Prokofjevi sonaat f-moll op. 80 (1946), mis on pühendatud David Oistrahhile, kajastab surmameeleolusid. Ängistavate raskemeelsete mõtete arenedes muutub I osa Andante assai lõpp ämblikvõrgu taoliselt õrnaks lendlevaks kujundiks, mis välgatab sonaadi jooksul veel korduvalt, eriti viimase osa lõpus. Prokofjev on selle kujundi kohta öelnud “tuul surnuaias”. Selle osa mõtet olid esitajad hästi tabanud. Kraapiva II osa Allegro brusco kahepoolne mõttevahetus mängiti mõjuvalt, ehkki siin, nagu ka sonaadi viimases osas Allegrissimo–Andante assai come prima oli millegipärast klaveripartiis välditud tähtsamate repliikide julgemat väljaütlemist. Väga hea, süvenenud koostöö ja vastastikune suhtlemine avaldus kujukalt sonaadi III osas Andante, millest kujunes omal ajal meeleolult sobiv muusika kõlamaks Prokofjevi matusel.

 

Kontserdi avas Ülo Kriguli uudisteose “Toccatattack” esiettekanne. Motoorne vastakate aktsentidega pikk arendus oleks vist võitnud, kui kõla oleks olnud veelgi teravam ja suhtumine äkilisem, otsustavam, millele siis järgnesid need ootamatud pausid. Lootsin suuremat plahvatust. Põnev lugu!

 

 

 

SILDID

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Loe ka neid

Please reload