Orpheust otsimas

 Reisides tuleb ikka ette üllatusi. Mõnikord võib ootamatult sattuda kohtadesse, mis vääriksid omaette palverännakut. Nii juhtus minuga rahvusvahelise mäesuusahuvilisi ajakirjanikke ühendava organisatsiooni SCIJ tänavusel aastakohtumisel Bulgaarias, mil lumiste kuuskede vahel avastasin  end antiikse Traakia aladelt. Traakiat peetakse muistse lauliku Orpheuse sünnikohaks, see hõlmas lisaks suurele osale tänapäeva Bulgaariast ka tüki Kreekat ning Türgi Euroopa-osa. Pamporovo suusakeskus, kus 29 riigi 170 ajakirjanikku laskusid, asub aga just nimelt Rodope mäestiku nõlvadel selle kõrgeima tipu Suure Pereliku (mis edestab tema kõrval asuvat Orpheuse tippu kõigest kolme meetriga) lähistel (vt kaks mäge suurel fotol ülal vasakul – Toim). Ühes sealkandi koopas olevatki müütiline muusik ilmavalgust näinud.

 

Enamik kohalikke inimesi uskuvat, et VIII sajandil (teistel andmetel II aastatuhandel) e.m.a elanud piirkonnas ajalooline isik, kes lummanud oma taevaliku muusikaga inimesi, loomi ja linde.1 Kuidagi on juhtunud, et väikesesse, vaid 37 elanikuga Gela külla on tekkinud silt, mis kuulutab uhkelt, et Orpheus sündis just seal. 2009. aastal toimusid küla lähistel Traakia kindluse ja VI–V sajandist pärit basiilika kohal sellealased arheoloogilised väljakaevamised, et võimalike põnevate leidude korral turismiobjekt välja arendada.

 

Kui “sünnitustoa” aset täitnud koopa (neid olevat ümbruskonnas 600 ringis!) osas selgust pole, siis Orpheuse kaljud on populaarne turismiobjekt, mille juurde juhatavad teeviidad. Just ühel sealsel kaljunukil olevatki laulik musitseerides istunud. Reisibrošüür lubab ülesronijale tasuks jalustrabavat vaadet, mida saab täiel määral nautida küllap lumetul aastaajal. Siis on lootust kohata ka osakest mäestiku rikkalikust floorast ja faunast, mida ajakirjanikele tutvustas rahvusvaheliselt tunnustatud bioloog, alpinist ja keskkonnakaitsja Boyan Petrov, kes käib koobastes nahkhiiri uurimas. Nende tiivuliste esindatus on muljet avaldav – 35-st Euroopas leiduvast liigist 30 elutseb Rodope mäestiku kesk- ja lääneosas, lisaks arvukalt kaitsealuseid linde, roomajaid, kahepaikseid, liblikaid ja putukaid. Koopaussikeste väikseim liik on saanud endale Petrovi auks nime Belgrandiella petrovi. Leidub euroopa piisoneid ning loendatud on 210 pruunkaru. Kas kõigi nende loomade esivanemad heldisid Orpheuse laulu peale või oli neid varem rohkemgi?

 

Orpheuse päritolu on samuti üsna segane ning see pole ainus Kristuse legendiga sarnane joon. Kas tema isa Oiagros oli jõejumal või “lihtsalt” Traakia kuningas? Teistel andmetel oli isaks Apollon ise. Ema osas nõustuvad allikad, et see oli nümf Kalliope. Orpheuse kaljudest mõnevõrra eemal asub kuulus Kuradi kurgu nimeline koobas. Tegu on armastatud turismiobjektiga, imposantse kaljulõhega, mille põhjas voolab jõgi. Orpheuse-maastikuromantika viljelejatele on see sissepääs allilma.

Ka Orpheuse surma põhjuse ja haua asupaiga kohta on hulk erinevaid andmeid. Kui kreeklased usuvad nii lauliku sünni- kui surmapaiga asuvat omal maal, siis bulgaarlased on asunud kummutama müüti isegi sellest, kuidas muusiku otsast rebitud pea, ikka veel lauldes, lüüral Lesbose saarele triivis ning seal oraakliks sai. Nemad paigutavad oraakli asukoha Rodope mäestiku sisemusse. Metsikus ja salapärases mäestikus nägid Herodotos, Ovidius, Thukydides ja teised antiikautorid ka rõõmu- ja veinijumal Dionysose pühamu asupaika. Seni pole ajaloolased sedagi  suutnud siduda mõnega arvukatest, enamasti mäetippudel asuvatest Traakia pühamutest, ent uuringud jätkuvad.

 

Pähe kipub kiuslik mõte, et ajal, mil punapuuslikud kukutatud, pakub Orpheuse kultus tänuväärset asendust. Näiteks Smolyani linna on püstitatud koguni mitu Orpheust kujutavat skulptuurigruppi. Mis puutub piirkonna laulutraditsioonide järjepidevusse, siis maalilises ja arhailises Shiroka luka külakeses asub riigi teine muusikakeskkool pealinna Sofia kõrval. Orpheuse kaljude külastamise järel võib aga lõõgastuda samuti tema nime kandvas spaahotellis.

Guidebook “In The Middle Rhodopes”.

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Loe ka neid

Please reload