Pillifondi edu rõõmustab muusikuid

01/04/2018

Tänu 2015. aasta lõpul asutatud Eesti pillifondile meie muusikute käsutusse napi kahe aastaga jõudnud juba üheksa hinnalist keelpilli koguväärtusega 1, 4 miljonit eurot, värskeimana neist Prantsuse pillimeister Auguste Sébastien Bernardeli (Père) 1842. aastal valmistatud tšello, mille  õnnelikuks valdajaks 9. märtsil ERSO kontserdi eel sai (esialgu kolmeks aastaks) orkestri tšellorühma kontsertmeister Theodor Sink.

 

Kui Eesti pillifondi investor Aare Kaarma “vana ja väärika instrumendi noorele ja andekale muusikule” üle andis, tunnistas instrumendist 150 aastat noorem Theodor Sink, et “tänulikkus teeb keeletuks.” Siiski kiitis ta pilli väga ühtlast kõla ka tämbrit, mis “mis heas mõttes tungib luust ja lihast läbi”; selles võis publik ka kohe veenduda.

 

“Iga meistripill, mis jõuab investorite abiga Eesti muusikuteni, võimaldab Eesti interpreetidel maailmatasemel edukalt esineda. Kõrge kvaliteediga keelpilli omamine on hädavajalik eeldus, et läbi lüüa rahvusvahelises tippkonkurentsis orkestrandi, kammermuusiku või solistina,” selgitas pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru, kelle eestvedamisel fondi esimesed aastad on osutunud edukamakski, kui ehk loota võis. Lohuaru on tänulik koostööpartneritele, sest ainult muusikute jõust siin ei piisa; “valdkondadevaheline” ja “rahvusvaheline” on sõnad, mis tema jutus korduvad.


Toetajate ringi laienemisest kõneleb samal õhtul neljaks aastaks allkirjastatud Eesti Pillifondi ja turvaettevõte G4S-i koostöölepe. Viimase juhatuse esimees Priit Sarapuu sõnul on “pillifond paari aastaga suutnud tõestada, et erainvestorid ja ettevõtjad soovivad toetada klassikalise muusika arengut ja lootustandvaid interpreete. G4S-l on au kuuluda nüüd nende toetajate hulka.”

 

SILDID

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Loe ka neid

Please reload