Rahvusooper Estonia külalisetendused Maria teatris

Estoonlased Maria teatris.

Rahvusooper Estonia andis 23.–25. oktoobrini “Eesti vabariik 100” juubelipidustuste raames külalisetendusi Peterburi Maria teatris. Külakostiks viidi Tubina ballett “Kratt”, Händeli ooper “Rinaldo” ja galakontsert Peterburi Jaani kirikus. Etendusi dirigeerisid Vello Pähn ja Andres Mustonen, galakontserti Vello Pähn ja Nikolai Aleksejev. “Kratis” tantsisid Anatoli Arhangelski, Andrea Fabbri, Patrick Foster, Jevgeni Grib ja Marta Navasardyan. “Rinaldos” astusid üles Monika-Evelin Liiv, Mati Turi, Helen Lokuta, Rauno Elp, Helen Lepalaan jt. Galakontserdil soleerisid Olga Zaitseva, Helen Lepalaan, Monika-Evelin Liiv, Helen Lokuta, Rauno Elp, Andrus Haav jt.

“Estoonlastele on suur au ja rõõm ligi 40 aasta järel taas Maria teatri lavale astuda. Peterburi sõidab üle kolmesaja estoonlase,” ütles teatri juht Aivar Mäe. Tema sõnul sai sõit võimalikuks tänu headele suhetele Peterburi kuulsa teatri juhi, tippdirigendi Valeri Gergijeviga: “Võõraid ei lubata siia majja peaaegu üldse. Teater võib olla üllatavalt hea, kuid sellest ei piisa. Vastupidi, kui oled liiga hea, võib päevakorda tulla konkurentsiküsimus ja see sulgeb uksed.” Gergijevi erisoov oli, et toodaks kaasa barokkooper, mida Estonia Händeli “Rinaldo” näol ka tegi. Etendused olid kuulajaid täis ja aplaus pikk. Mäe arvates oli selle üks põhjusi, et Estonia näitas Maria teatris repertuaari, mida seal pole kombeks esitada. “Klassika on siin in ning peale “Luikede järve”, “Bajadeeri” ja “Uinuva kaunitari” ei taheta nagu midagi teha. Meie olime täiesti teisest valdkonnast. “Kratt” on Marina Kesleri lavastuses geniaalne, tõeline Eesti tantsu visiitkaart, kus on ühendatud nii klassikaline ballett, rahvatants, kaerajaan kui ka kaasaegne tants.” Peterburi kriitik Irina Sorina kommenteeris, et jäi “Krati” etendusega väga rahule, kuigi ootas veel tänapäevasemat, teravamat koreograafiat. Eriti hea mulje jätsid talle balleti meestantsijad. Visiidi lõpetas galakontsert Jaani kirikus. Mäe tuletas meelde renoveerimise algusaastaid, kui laokile jäänud hoone ei meenutanud millegagi praegust: “See ei meenutanud siis kirikut, vaid urgast. Aga täna, kui istusin seal rõdul, tuli pisar silma. Eestluse ja Eesti tunne on selles majas nii sügavalt sees, see on imbunud igasse kivisse!”