_page-0001.jpg)
Rahvusvaheline nüüdismuusika festival “AFEKT” (27. X – 1. XI) jätkab korraga mitut traditsiooni: Tartus 15 aastat toimunud Eesti heliloojate festivali ja “NYYD” festivali oma. Praegusel kujul, Tartus ja Tallinnas, rahvusvahelisena ja uue nimega, leiab “AFEKT” aset teist korda. Festivali tutvustab selle kunstiline juht Monika Mattiesen.
Mis on “AFEKTi” peamised püüdlused?
Sel aastal on festival erinevalt varasemast teadlikult kindla teema ja fookusheliloojateta. Püüame Eesti kultuurimaastikku nüüdismuusika klassika esitustega rikastada ja näidata meie heliloojate ja interpreetide osalusel maailma nüüdismuusikalavadel praegu toimuvat. Näiteks klassikute Gérard Grisey’ ja Pierre Boulezi sümfoonilist muusikat, mis on seekord ERSO kontserdi kavas, pole kunagi Eestis esitatud. Need on valged laigud meie kultuurimaastikul, mis kindlasti vajavad täitmist. Teiselt poolt püüame Eestisse tuua praegu maailma nüüdismuusika lavadel tegutsevaid ansambleid, interpreete ja uuele muusikale pühendunud tippdirigente, kes toovad ka seekordsel festivalil esiettekandele mitmeid eesti heliloojate teoseid. Hea meel on, et “AFEKTi” lõppkontserdil on Trio Accanto repertuaaris Euroopa uue muusika lavadel väga tuntud Helena Tulve ja nüüdismuusika elava klassiku Michael Finnissy maailma esiettekanded. Maestro Finnissy annab festivali kõrvalprogrammi raames Eesti muusika- ja teatriakadeemias ka loeng-kontserdi oma loomingust. Kogu festivali kõrvalprogrammi koordineerib EMTA professor helilooja Toivo Tulev. Trio Accanto liikmed saksofonist Marcus Weiss, pianist Nicolas Hodges ja löökpillimängija Christian Dierstein on tuntud solistid ja samuti õppejõud, kes kõik viivad festivali kõrvalprogrammi raames EMTAs läbi ka workshop’e ja annavad loenguid. Trio Accanto kavas on valdavalt teosed Helmut Lachenmannist lähtuvas nn konkreetse muusika (musique concrète instrumentale) tehnikas (Mark Andre, Andreas Dohmen jt.)
Selge teemana tõuseb festivali programmis esile ka uuskontseptualism, näiteks Berliinis elava Eesti juurtega soprani ja performance-kunstniku Sirje Viise soolokavas, Austria ansambli Schallfeldi ja Eestis resideeriva Itaalia audiovisuaalkunstniku Paolo Giroli kureeritud audiovisuaalkontserdil. See on teema, millega praegune nüüdismuusika skeene Euroopas aktiivselt tegeleb. Eksperimentaalmuusika klassikat pakub “AFEKTil” ansambel U: ja osaliselt ka Tallinna muusikakeskkooli ja Küberstuudio multimediaalne kontsertetendus “CyberGala3”.
Festivali püüdlustest rääkides on küsimus ka selles, et nüüdismuusika skeene on valdavalt kinnine, nii meil kui ka mujal maailmas. Nii Berliini või Pariisi filharmoonias kui ka Estonia kontserdisaalis mängitakse Tüüri, Tulevi, Tulve või Boulezi, Wolfgang Rihmi, Friedrich Haasi, Enno Poppe teoseid hooajal vaid loetud korrad. Aga mõned nimed ikkagi on nn pealavadele jõudnud. Mujal maailmas torkavad silma üksikud mõjukad dirigendid, nagu Sir Simon Rattle, Daniel Barenboim, Paavo Järvi, kes regulaarselt süvenevad mõne nüüdishelilooja loomingusse. Eestis on oma tegevusega hindamatu olnud Eesti Kontserdi endine peaprodutsent Madis Kolk, tänu kellele või kelle vaimses mõjuväljas, julgeksin öelda, sai võimalikuks ka rahvusvaheline nüüdismuusika festival “AFEKT”, omal ajal teed rajanud “NYYDist” kõnelemata.
Milliseid esiettekandeid on tänavu oodata?
Esiettekanded rõõmustavad väga, näiteks Marianna Liik, kelle teose esitab Schallfeld Ensemble. Elis Vesik kirjutas uudisteose ERSOle, Age Veeroos komponeeris pooletunnise suurteose kontrabassile ja elektroonikale, Mart Siimer mitmeosalise tsükli viiulile ja klaverile.
Rõõmustab meie oma elava klassiku Erkki-Sven Tüüri “Spectrumeid” ja Michael Finnissy orelisümfooniat sisaldav kava Tartu Pauluse kirikus, kus on kesksel kohal organist Ulla Krigul.
Hõlmate laia paletti tudengitest nüüdismuusika klassikuteni. Kuidas seda koos hoida?
Nii Euroopa vanim uue muusika festival Donaueschinger Musiktage, Darmstadtis toimuv kui ka viimastel aastatel väga innovaatiline ja ulatuslik Berno Odo Polzeri kureeritud “MaerzMusik” – nende mõjud võiksid peegelduda ka Eesti nüüdismuusika maastikul. Uuemat muusikalugu peab lihtsalt tasa tegema. Ja samas paralleelselt tegelema uue muusika klassikaga. Räägime ju väga lühikesest ajast, 50–60 aastast. Näeme seda paralleelsust ka Saksa, Prantsuse jt uue muusika festivalidel: Donaueschingenis, “MaerzMusikil”, “Présences’il”, “Manifestal”. “AFEKT” üritab selgelt Eestis seda tühimikku täita, muidu pole meil lihtsalt millegagi suhestuda. Samas peame ka oma unikaalset “saarekest” hoidma, nii tekivad uued kvaliteedid ja sealt tuleb ka oma fenomen. Näiteks keskmise ja noorema põlvkonna heliloojate Helena Tulve, Tatjana Kozlova-Johannese puhul ma tajun, et see on võimalik, nende loomingu vastu on erakordselt teravdatud huvi. Kui tahame Eestis festivali teha, peame olema unikaalsed, mitte muutuma Euroopa nüüdismuusika pealavade teenindavaks personaliks, kes kordab valdavalt äsja “MaerzMusikil” või Donaueschingenis esitatut. Kahjuks olen märganud seda mõne Skandinaavia festivali puhul, kuhu pole enam lihtsalt mõtet kohale sõita, kuna enamik kavast on hooaja jooksul juba suurtel festivalidel kuuldud. “AFEKTi” ambitsioon on suur: kuidas teha nii, et kogu nüüdismuusika maailm vaatab siiapoole, vaatab Helena Tulve, Toivo Tulevi, Erkki-Sven Tüüri ja Jüri Reinvere poole? Selles suunas liigume.
Mida toob tulevik?
Berliinis Pariser Platzil asuvas kunstide akadeemias tuleme 18.–19. veebruaril 2018 välja festivaliga “Berlin AFEKT”, esinevad Berliini nüüdismuusika ansamblite ühenduse (Ensemblekollektiv Berlin) kollektiivid (ensemble mosaik, Ensemble Adapter, Sonar kvartett, vaskpillikoosseis Ensemble Apparat), kes moodustavad Enno Poppe kunstilisel juhtimisel ainukese uue muusika sümfonieti Berliinis. “Berlin AFEKTil” esitleme nelja kontserti selle ringkonna maailma ajakirjanikele, tutvustamaks “AFEKTi” 2018. aasta festivali Tallinnas ja Tartus. Järgmise aasta festivali peakülalised Eestis on Helmut Lachenmann ja Rebecca Saunders. Nii Saunders kui Lachenmann on andunud õppejõududena nõusoleku ka EMTAs kompositsioonitudengeid juhendada, olla kogu festivali aja kohal. Mõlemad on ka kogu ERSO proovitsükli juures. Berliini kunstide akadeemias tuleb veebruaris ettekandele Saundersi 50-minutine suurteos “Stasis”, kõik ansamblid esitavad “Berlin AFEKTil” nii kunstide akadeemias kui ka teistes uue muusika kontserdipaikades Tulve ja Kozlova-Johannese uusi teoseid, Jüri Reinvere, Elo Masingu, Liisa Hirschi jt teoseid. Selle ettevõtmisega lingime end otseselt kogu Euroopa muusikamaastikuga.
2019. aasta “AFEKT” keskendub Märt-Matis Lille ja Toshio Hosokawa heliloomingu sidususele.
Aitäh ja edukat festivali!
Küsis Anu Schaper