Kolm päeva vokalistide maratonil

Atlan Karp

16. märtsist 1. aprillini toimus Tallinnas varalahkunud tenor Vello Jürnale pühendatud ja Pille Lille Muusikute Toetusfondi korraldatud III vabariiklik vokalistide konkurss ning sellega ühendatult ka Põhja-Balti vokalistide konkurss. Vabariikliku vokalistide konkursi kolm vooru, rahvusvahelise Põhja-Balti vokalistide konkursi II ja III voor ning Klaudia Taevi nimelise konkursi avavoor ja ooperigala Estonia kontserdisaalis olid tihendatud kolmele päevale. Vabariiklikust vokalistide konkursist võttis osa 14 ja Põhja-Balti konkursist 25 lauljat.

Laulja Pille Lill on teinud omanimelise interpreetide toetusfondi abil erakordset tööd ja loonud paljudele meie klassikalauljatele võimalusi laiema publiku ette jõuda. Temanimelise fondi korraldatud suurettevõtmine andis võimaluse saada ülevaate paljudest andekatest ooperilauljatest nii Eestist kui ka välismaalt.

Konkurss algas 16. märtsil Tallinna ülikooli aulas. Osales 14 noort eesti lauljat. Vanusepiiriks oli selles kategoorias seatud naistele 32 ja meestele 34 eluaastat. Žüriisse kuulusid ooperilauljad ja vokaalpedagoogid Margarete Haverinen (Soome) ning meie Mati Kõrts ja Pille Lill.

Märkimisväärne oli sama päeva teisel poolel läbi viidud Põhja-Balti vokalistide konkursi (mis oli omakorda valikvoor Klaudia Taevi nimelisele konkursile) välismaiste osalejate arvukus. Lauljad konkureerivad tänapäeval üle kogu maailma, huvitava töö otsingud on nende elu enesestmõistetav osa. Ka dirigent Erki Pehk on teinud tähelepanuväärset tööd leidmaks Taevi-nimelise konkursi abil huvipakkuvaid lauljaid Eestist, Euroopast kui ka mujalt maailmast. Klaudia Taevi konkursi idee autor Toomas Kuter ja kunstiline juht Erki Pehk olid lauljaid kuulates eelnevalt külastanud 23 riiki. Konkursi esimeses voorus osales 230 lauljat; II voor on 8. mail Pärnus.

30. märtsil oli Tallinna ülikooli aulas taas kaks erinevat konkurssi, kell 11 algas vabariikliku vokalistide konkursi II voor ja kell 14 Põhja-Balti vokalistide konkursi II voor. Žürii oli nüüd kahel konkursil ühine, Pille Lillele lisandus veel metsosopran Gundula Hintz Saksamaalt ja opera coach Simone Maria Marziali Itaaliast.

Vabariikliku vokalistide konkursi II vooru pääsesid Eestis elavatest ja õppivatest lauljatest Maria Melaha, Anu-Mari Uuspõld, Andrei Bogatš, Raiko Raalik, Elina Netšajeva, Ksenia Kutšukova, Tuuri Dede, Arete Teemets, Olga Zaitseva, Roman Tšervinko ja Edgar Tron. Konkursi I ja II vooruga oli seotud enamik meie lauljatega koostööd tegevatest pianistidest: Ralf Taal, Piia Paemurru, Mihkel Poll, Helin Kapten, Riina Pikani, Irina Oja, Auli Lonks, Ülle Rebane, Leo Dubovski ja Siim Selis.

Arvatakse, et kõik head lauljad ei ole tingimata konkursilauljad, sest üldine võistluslik pinge ja hääle tervise ajastamine ei ole kõigile paraku jõukohane. Väga oluline on konkursil õige repertuaari valik, et teos oleks piisavalt omandatud ja samas kuulajatele ja žüriile atraktiivne. Laulja peab end konkursil kahe või kolme looga vokaalselt parimast küljest näitama, olema sarmikas, veetlev, vokaaltehniliselt üllatav, emotsionaalselt haarav ja meeldejääv. Vähe on interpretatsioonialasid, mis esitavad esineja isikule nii suuri nõudmisi. Seda suurem lugupidamine kõigile osalenud lauljatele, kes suutsid neil kolmel päeval tugevas konkurentsis publikule ja žüriidele meeldejäävalt esineda.

Korraldajad PLMFist olid teinud tänuväärset koostööd Tallinn Music Weekiga ning olid kutsutud konkursi II vooru ja finaali kuulama ooperilauljate mänedžerid ja ooperimajade casting-nõustajad erinevatest riikidest. Peale selle olid osalejatele ja võitjatele välja pandud rahalised preemiad ning eripreemiad koostööpartneritelt.

II voorus mõjus värske häälena sopran Olga Zaitseva, kes võitis ka II koha (esimest kohta välja ei antud). Väga sugestiivselt esines samas voorus sopran Arete Teemets, meeldejääva interpretatsiooniga paistis silma noor sopran Elina Netšajeva.

Olga Zaitseva

Põhja-Balti konkursi II voorust võttis osa 17 lauljat. Konkursile oodati Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi ja Venemaa lauljaid. I voor oli läbi viidud salvestuste põhjal. Selle konkursi vanusepiir oli meestel 34–47 aastat ja naistel 32–45 eluaastat, mis võimaldas osaleda ka kogenud lauljatel. Eestit esindasid sopran Alla Popova, bariton Atlan Karp ja kontratenor Ka Bo Chan. Atlan Karp jõudis III vooru ja saavutas kolmanda koha. Kahjuks oli ta lõppkontserdiks lahkunud ja publik teda ooperigalal kuulda ei saanud. Küll aga nautisid galal saalisviibijad II koha pälvinud Sibeliuse akadeemias ooperi magistriprogrammis õppiva soprani Silja Aalto esituses aariat Dvořáki ooperist “Näkineid”. Aalto on suurepärane laulja, kes on rahvusvahelistel konkurssidel võitnud auhindu, sh esikohti juba mitmel korral. Järgmisel aastal on tal tulemas ka juba soolokontsert New Yorgi Lincolni keskuses. Esikoha sellel konkursil pälvis aga lätlanna, sopran Inga Slubovska-Kancéviča, kes oli suurepärane ja stabiilne kõigis voorudes ning publik võttis tema esinemisi alati tormiliselt vastu. Kõik selle konkursi voorud toimusid klaveri saatel. Kolmandas voorus oli iga lauljaga laval imetlusväärne pianist Piia Paemurru.

Finaalvoorus astusid meie lauljad publiku ette Pärnu Linnaorkestriga. Koostöö orkestriga sujus mõnel rohkem, teisel vähem. Kindlasti oli ka dirigent Erki Pehkile keeruline saavutada lühikese ajaga orkestri ja laulja maksimaalset koostööd. Lauljatele oli esinemisega samal päeval ette nähtud orkestriproov 20–30 minutit. Vabariikliku vokalistide konkursi III vooru jõudis kuus eesti lauljat. Sopran Ksenia Kutšukova esines eriti kaunilt Juliette’i aariaga Gounod’ ooperist “Romeo et Juliette”, samuti pani ennast kuulama Tuuri Dede Sesto aariaga Mozarti ooperist “La clemenza di Tito”. Ilusa ühtlase vokaaliga sopran Arete Teemets võlus nii Guvernandi aariaga Britteni ooperist “Kruvipööre” kui ka väga tehnilise Elena aariaga Rossini ooperist “La donna del lago”. Kauni ja võimsa baritonihäälega Roman Tšervinko oli vokaalselt suurepärane Rubinsteini Deemoni aariaga. Noor, rikka tämbriga bariton Raiko Raalik oli veenev Fiesco aariaga Verdi ooperist “Simon Boccanegra” ning pälvis III preemia. Selle konkursi võitja sopran Olga Zaitseva paistis eriti silma Nataša aariaga Prokofjevi ooperist “Sõda ja rahu”.

Raiko Raalik

Pille Lill ei oleks vist tema ise, kui ta ei üllataks konkursside rohkusest hämmingus publikut veel uute teemadega, mis ka ooperigalale mahtusid. Väga tänuväärt ja hea mõte on hoida sidet praeguse ja eelmise põlvkonna lauljate vahel. Rõõm oli näha publiku hulgas meie vanema põlve tähtlauljaid, koloratuursopran Anu Kaalu, sopran Maarja Haamerit, metsosopran Urve Tautsi ja Leili Tammelit, tenor Ivo Kuuske, bass Teo Maistet.

Ooperigala algas kauaaegse särava koloratuursoprani Margarita Voitese etteastega, kes esitas Miina Härma laulu “Lauliku lapsepõli” ja Caccini “Ave Maria”, klaveril taas Piia Paemurru. Margarita Voitese hääl, mis on püsinud selge ja kaunis nii pikki aastaid, on imetlusväärne. Ja ka see ei olnud veel kõik, sest lavale kutsuti ka konkursi külalised, praegused noored ja tegusad lauljad. Mati Palmi õpilase Pavlo Balakini rahvusvaheline tähelend on praegu kahtlemata tõusuteel. Tema esitatud Attila aaria Verdi samanimelisest ooperist oli erakordselt võimas. Kaunilt esines ka 2009. aastal I vokalistide konkursi võitnud sopran Maria Veretenina. Seejärel liitus programmiga kaks Venemaa noort ja andekat lauljat, 15-aastane Arina Verjovkina, ja suurepärane Julia Muzõtšenko, kelle esitatud Gilda aaria Verdi ooperist “Rigoletto” oli õhtu tõeliselt üllatav pärl.

PLMFi vabariiklik vokalistide konkurss toimub üle nelja aasta. Loodetavasti jätkub fondil ja eestvedajatel ikka edasi korralduslikku ja organisatoorset jõudu, et hallata suuri ambitsioonikaid ettevõtmisi, tutvustada meie lauljaid tööandjatele ja toetada noori andeid esinemisvõimalustega.

TULEMUSED

Vabariiklik vokalistide konkurss

II koht Olga Zaitseva III koht Raiko Raalik

Põhja-Balti vokalistide konkurss I koht Inga Slubovska-Kancéviča II koht Silja Aalto III koht Atlan Karp

Eripreemiad:

Vello Jürna perekonna eripreemia – Tuuri Dede Rahvusooper Estonia eripreemia – Raiko Raalik Vanemuise teatri eripreemia – Arete Teemets Eesti Kontserdi eripreemia – Tuuri Dede

AS AKZO Nobel – Arete Teemets Balti filmi- ja meediakool – Arete Teemets “Liisi” järelmaksu eripreemia – Raiko Raalik “Lossimuusika” eripreemia – Tuuri Dede ja Arete Teemets

Ilmunud Muusikas 5/2017