• Joosep Sang

Võru Jazziklubi


Hedvig Hansoni trio 2015. aasta sügisel Võru Jazziklubi laval. FOTO KRISTEL ONNO

Eelmise aasta lõpust saati on Muusikas ilmunud artiklitesari, mis räägib Eestis tegutsevatest jazziklubidest. Suure linna Tallinna vaheldusrikas ja tihe jazzielu pole kellelegi üllatuseks, seda suuremat rõõmu teevad aga teated sellest, kui entusiastlikult edendatakse jazzielu ka väiksemates linnades. Neis on ka muusikaline mõõtkava ja mastaabid mõistagi väiksemad, kuid kuulajaid ja esinejaid jagub, tegutsemistahe ei rauge ning kõikjalt tuleb kinnitussõnu selle kohta, et kui leidub eestvedajaid ja käiseid üles käärijaid, pole põhjust rääkida ka pöördumatust, paratamatust ääremaastumisest. Käesolevas intervjuus kinnitab seda Võru Jazziklubi projektijuht Kristel Onno.

Millistel asjaoludel pandi alus Võru Jazziklubile?

Võru Jazziklubi sai alguse kahe Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse eriala tudengi soovist oma teadmisi päris elus rakendada. Tekkis mõte oma kodulinnas (ja teise tudengi jaoks täiesti teises Eestimaa otsas) midagi ära teha ning sisetunde järgi langes valik jazzikontsertide korraldamisele. Eks me alguses ei osanud aimata, kas Võrus üldse on jazzmuusikale piisavalt publikut. Pärast esimeste kontsertide korraldamist saime aga oma küsimusele kindla vastuse – Võrus on jazzipublikut küllaga.

Milline on praegu ja milline on olnud varem Võru jazzielu?

Varem oli meie teada Võru jazzielu üsna kesine, sest aastas toimus kaks kuni kolm jazzmuusika kontserti. Praegu on kohalik jazzielu palju elavam, neile paarile kontserdile on lisandunud meie panusena igal aastal keskeltläbi kümme kontserti.

Kuidas iseloomustate oma linna jazzipublikut? On siin mingi spetsiifika, millega tuleb arvestada?

Võru jazzipublik on meiega väga tihedasti kokku kasvanud. On tekkinud paras ports püsikuulajaid, kes on peaaegu igal kontserdil kohal. Nendest on saanud justkui omad inimesed, keda saab ka tänaval teretada.

Oleme tähele pannud, et meie kuulajatele on sümpaatne lõunamaise maiguga muusika. Flamenko, prantsuse šansoon, tango, bossanoova – tundub, et need märksõnad panevad Võru jazzisõbra südame põksuma.

Kuidas on rahastuse ja piletituluga? Kuidas end ära majandate?

Rahastuse poole pealt on meile suureks toeks Eesti Kultuurkapital ning kohalik omavalitsus, samuti ka meie peamine koostööpartner Eesti Jazzliit. Üksnes piletituluga ei suudaks me end kahjuks ära majandada.

Millised on suurimad elamused juba toimunud kontsertidest?

Eks iga kontsert on oma nägu ja valmistab alati millegagi suure elamuse. Kui midagi konkreetset välja tuua, siis kõige meeldejäävama elamuse pakkus ilmselt Sofia Rubina & Jason Hunter Band. Maja oli rahvast puupüsti täis ja publik oli kontserdi lõpusirgel ikka väga ülevas meeleolus – lauldi kõva häälega kaasa ning tantsiti laudade vahel.

Mis on kavas lähemas tulevikus?

Meie kolmas hooaeg algas 17. veebruaril. Avakontserdil esinesid akordionistid Jaak Lutsoja ja Kaspar Uljas, kelle repertuaar koosneb suuresti Ladina-Ameerika muusikast. Plaanime sel aastal korraldada igal kuul ühe kontserdi, kokku üksteist. Hooaja esimeses pooles võib meie juures kohata selliseid muusikuid ja koosseise nagu Susanna Aleksandra, Redel Ruudus & Mirjam Kivisild ning Kaisa Lillepuu Group. Mai alguses leiab meie juurde tee ka rahvusvaheline trio Morena-Mälgand-Ruben.

Ilmunud Muusikas 4/2017