Rakverre tuleb Arvo Pärdi nimeline kontserdimaja

31/01/2017

 

Kultuuriminister Indrek Saar ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami allkirjastasid 6. jaanuaril Rakveres hea tahte leppe, mille tulemusena renoveeritakse Rakvere Pauluse kirik multifunktsionaalseks Arvo Pärdi nimeliseks kontserdimajaks ja kultuurikeskuseks. Pauluse kiriku on projekteerinud arhitekt Alar Kotli. Kirik õnnistati sisse kaks päeva enne Eesti vabaduse kaotamist juunis 1940. Toona ei jõutud hoonet krohvida, ehitamata jäid ka tornikiivrid ja kantseleitiib. Teises maailmasõjas pühakoda kannatada ei saanud ning Rakvere Pauluse kogudus kasutas kirikut 11 aastat, kuni kogudus likvideeriti. Nõukogude okupatsiooni ajal rajati hoonesse võimla ja sellisena on see olnud kasutusel tänini.

 

Idee ehitada Rakverre linna aukodaniku Arvo Pärdi nimeline kontserdimaja sai alguse mitu aastat tagasi. Rakvere linna peaarhitekti Raul Järgi sõnul plaaniti algul ehitada koguni eraldi maja, kuid lõpuks otsustati siiski Pauluse ehk nn spordikiriku ümberehitamise kasuks. Võistlusele laekus 138 tööd 29 riigist. Celander Projekt OÜ ehk Kristiina Aasvee, Kristiina Hussari ja Anne Kose võiduprojekt “Tin tin’na:buli” annab valgele Pauluse kirikule sihvakad tornikiivrid ja paigutab hoone kõrvale klaveriklahvistiku. 400-kohalise kirik-kontserdimaja külje alla kerkib ka musta värvi lisahoone, kus hakkavad paiknema väike saal ja teenindusruumid. Anne Kose sõnul lähtuti eelkõige kiriku ja Rakvere gümnaasiumi arhitekti Alar Kotli loojamõttest ja soovist näha hooneid ansamblina. “Meie veendumus oli, et kirik tuleb teha selliseks, nagu Kotli kunagi kavandas,” sõnas arhitekt ja lisas, et võistluse tingimused olid väga rasked nii muinsuskaitseliste piirangute kui ka lähedal asuvate nõukogudeaegsete korterelamute tõttu. Rakvere linnaarhitekti Raul Järgi sõnul võitis “Tin tin’na:buli” sellepärast, et oli suutnud keerulise ülesande lahendada kõige kavalamalt.


Tulevikus saab multifunktsionaalses hoones korraldada kontserte ja muid üritusi. Majas saavad harjutusruumid näiteks kohalikud tantsijad ning sinna rajatakse ka tänapäeva nõuetele vastav kunstigalerii, hakatakse pakkuma mitmesugust hariduslikku tegevust, muusikateraapiat, samuti tuleb sinna nn Pärdi elamustetuba, kus saab heita pilgu helilooja loomingusse ja elukäiku. Hoone ehituse esialgne eelarve ulatub 50 miljoni kroonini, millest 10–15 protsenti on lubanud anda linn, ülejäänus loodetakse Euroopa Liidu toetusele. Kui hästi läheb, peaks muusikamaja ehitus algama järgmisel aastal.

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Loe ka neid

Please reload