_page-0001.jpg)
Jazzkaare “Sügisjazz”: Vladimir Tarasovi (Leedu), Jaak Sooääre ja Kadri Voorandi kontsert “Sound Games” 23. X Kumu auditooriumis.
Vladimir Tarasovi installatsioonide näitus “Veemuusika ja teisi pilte helist” Kumus 21. X 2016 – 12. II 2017.
Pole just igapäevane, et mõni loomeinimene pälvib suurt rahvusvahelist tähelepanu üheaegselt nii jazzmuusiku kui ka kujutava kunstnikuna. Kuid just selline loomenatuur on Vladimir Tarasov, kelle installatsioonide näitust “Veemuusika ja teisi pilte helist” saab Kumus vaadata veel veebruari lõpuni.
Mõni päev pärast kõnealuse näituse avamist toimus Kumu auditooriumis “Sügisjazzi” kontsert „Sound Games”, kus Vladimir Tarasovi (löökpillid) ansamblikaaslasteks olid meie hästi tuntud jazzmuusikud Jaak Sooäär (kitarr) ja Kadri Voorand (vokaal, klaver, elektroonika). Selle kontserdi juurde tuleme veel tagasi, kuid esmalt Vladimir Tarasovist kui mitmes mõttes multikultuurilisest fenomenist lähemalt.
Kõigepealt muusikalisest tegevusest. 1947. aastal Arhangelskis sündinud ja aastast 1968 Vilniuses elava Tarasovi muusikutee sai tuule tiibadesse 1970. aastate algul, mil alustas tegevust toonase NSV Liidu kõige kuulsam jazztrio Ganelin-Tarasov-Tšekassin. Oldi ühtlasi esimene professionaalne jazztrio Nõukogude Liidus, sest töötati tollase Leedu Riikliku Filharmoonia egiidi all.
Mingil moel sattusid Ganelin Trio magnetofonilintidel salvestused ka raudse eesriide taha ning 1971. aastal kutsuti triot esinema Lääne-Berliini festivalile “Jazztage”, kus Ganelin-Tarasov-Tšekassin oleksid pidanud üles astuma samal kontserdil koos legendaarse Miles Davisega. Festivali üks korraldajatest, tuntud Saksa jazzikriitik Joachim Berendt saatis selleks NSV Liidu Kultuuriministeeriumi kaudu Ganelin Triole mitmeid kutseid, kuid kurioossel kombel sai kultuuriministeeriumist alati vastuseks, et soovitud triot pole olemaski!
Ent kui Poola Jazziliit andis aastal 1976 Poolas välja Ganelin Trio esimese vinüülplaadi ja sellest muusikute kooslusest hakkas rääkima ka toonane raadiojaam Ameerika Hääl (The Voice of America), polnud nõukogude kultuuriministeeriumil enam võimalik öelda, et Ganelin Triot pole olemas. Siis algasid lõpuks ka Ganelini-Tarasovi-Tšekassini arvukad ja väga edukad välisturneed.
Tarasov meenutas nüüd Tallinnas käies, et nõukogude ametivõimud teenisid selle trio väliskontsertidelt päris kopsakaid summasid. Muusikuile endile, kes selle oma esinemistega tegelikult välja teenisid, jagus honorari vaid ametliku esinemispunkti alusel, st näpuotsatäis.
22. oktoobril Kumus toimunud vestlusel vene ajakirjanik Artur Aukoniga iseloomustas Tarasov toonast olukorda humoorikalt: “Ega seal kultuuriministeeriumis keegi muidugi aru ei saanud, mis muusikat me mängime. Samas öeldi, et kui neid välismaal nii väga tahetakse, et las siis lähevad ja mängivad. Seda enam, kui Goskontsert selle eest veel raha ka saab!”
Ganelin Trio aktiivne tegutsemisperiood kestis 1980. aastate keskpaigani. Seejärel tekkisid nii pianist Vjatšeslav Ganelinil, trummar Vladimir Tarasovil kui ka saksofonist Vladimir Tšekassinil juba uued kooslused, kellega musitseerida. Siiski pole Ganelin Trio ametlikult laiali läinud. Vestluses siinkirjutajaga märkis Tarasov, et viimati esineti koos välismaal veel 2002. aasta paiku, kuid pidevaks tegutsemiseks polevat neil enam seda õiget ja inspireerivat loomingulist kandepinda.
Loe edasi Muusikast 1/2017