Maa ja taevas. Redel Ruudus & Mirjam Kivisild / Redel Ruudus

02/12/2016

 Duo Redel Ruudus on ansamblile nime valides lähtunud oma peamiste instrumentide, vibrafoni ja marimba kujust: nende kõlaplaatide rida võib tõesti võrrelda maha asetatud redeliga. Kui kujundlikult jätkata, siis sisuliselt on tegemist pigem vertikaalse (seega oma funktsiooni õigustava) redeliga – taevaredeliga, sest plaadi repertuaar koosneb valdavalt eesti vaimulike rahvakoraalide seadetest häälele ja löökpillidele. Löökpille mängivad Aleksandra Kremenetski (ilmselgelt projekti ellukutsuja, suurema osa seadete ja originaalteoste autor ning arranžeerija) ja Valeria Jagudina. Laulab selge noore häälega Mirjam Kivisild.

 

Eesti vaimulikud rahvalaulud on ammu rahva suust ja meelest kadunud pärimus, mis on juba pikka aega oma elu elanud töötlustes. Tuntuimad on mõistagi Cyrillus Kreegi arvukad seaded, hiljem on neid viise elustanud ja “ümber riietanud” vanamuusikud (Triskele, Linnamuusikud), jazzmuusikud ja ka Tõnu Kõrvits oma armastatud “Kreegi vihikus”. Sellised laulud nagu “Kas on linnukesel muret?”, “Ma kiitlen ükspäinis neist verisist haavust” või “Mu süda, ärka üles” (kõik esindatud ka sellel plaadil) leiavad väga sageli esitamist.

 

Plaati kuulates torkavad kõrva vaheldusrikkad seaded ja tekstuurid. On hea mängutehnikaga esitatud ehtlöökpillilikke rütmikaskaade, aga ka palju õhku. Ehkki löökpillide varamu on määratu (kujutagem ette kõiki klassikalisi instrumente ja lisaks terve maailma etnilisi löökpille), kasutab Redel Ruudus üsna piiratud valikut. See on hea valik.Vibrafon ja marimba koos aeg-ajalt ilmuvate käteplaksude, väikeste “kõrinate” ja taustvokaaliga loovad kauni kõlapildi. Kohati ilmutab end stevereichilik rütmiline monokroomsus, plaadi nimiloos “”Maa ja taevas” on jälgi Aafrika mbira-muusikast.

 

Eesti vaimulikud rahvakoraalid on oma algmeloodia mutatsioonide, rahvapärase melismaatika ja vaimuilma poolest tänuväärne ja rikas materjal tõlgendusteks. Plaadile laenatud Timo Lige laul “Vähem mind ja rohkem Jeesust” mõjub nende kõrval kompositsioonina õõnsalt ja üheplaaniliselt. Minu üks lemmikuid albumil on lõpulugu “Mu süda, ärka üles” – justkui juba lootusetult ära leierdatud viis, kuid siin, kolme noore neiu esituses üllatavalt värske, fantaasiarohke ja inspireeriv.

 

 

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

Loe ka neid

Please reload