Hype. Bombillaz / Bombillaz

Bombillaz on olemuselt vana hea (rock)bänd. Ja nad on uhked sellise olemuse-olemise üle. Nad on saanud suhu maitse, mida tähendab bändi tegemine, bänd olemine. Kõik muu hea on juba teisejärguline ja tuleneb sellest, saab inspiratsiooni ühistest(!) kogemustest. Meloodiad, arendused, jutud-lood. Paljus tänu esimestele on viimased kõnekad, “õiged”. Poeesia tase võimaldab mõttega jälgimisele keskenduda, lastes muusikal teksti mõju tugevdada. Üks ansambli stiilikese on traditsiooniliselt reggae, ent “Hype” on väga vaheldusrikas, sisaldades ka funk’i, ska’d, diskot ja muidugi nõtkemaid-peenemaid rütme. Kuuleme sulamit kümnetest stiilidest-nähtustest, Eesti ansamblitest tulevad meelde näiteks Angus, Ans. Andur ja muidugi stiiliikoon Genialistid. Stiilipaleti on laiemaks tõmmanud bassist Tanel Liibergi ja eriti kitarrist Tõnis Leemetsa liitumine ansambliga. Avara silmaringiga Leemets panustab rõõmustavalt palju, muu hulgas jazzi(likkuse), psühhedeelia ja muu peenema kraamiga. Bombillaz ei kõla peaaegu kusagil sentimentaalselt, mõttetult. Selline oht on koduturul tegutsevate meelelahutusüksuste puhul ju märkimisväärne. See on juba saavutus. Meelelahutus küll (muusika on aktiivne, tantsuline, toimib päris popilik ökonoomika, kus miski pole liigne), lööklaululisus, sageli lihtsad, korduvad motiivid, aga muusika hargneb-areneb kompositsiooniliselt kenasti. Laulusõnade autor on põhiliselt Kill Kaare ehk Killbaba, kelle laulmine-skandeerimine on täitsa veenev, sekka kuuleb võro kiilt. Tekste on ka löökpillimängija Arno Kalbuselt ja luulekogemusega Leemetsalt. See ei tähenda, et kogu album oleks indoeuroopa ja afroameeriklaste ekstravertse kultuuriga ärahellitatud kõrvale täis täkkesseminek. Kõige kireva sekka mahub ka veidi eestlaslikku kangust, tuimust, väheütlevust. Selle kaalub aga üles tõik, et Bombillaz on bänd. Kui see tunne on saavutatud, saadakse ka puudustest üle ning need kas kaovad või muutuvad plussiks. Toorelt, jõuga.

“Hype” on bänditegemise õpik. Bändi ei tehta kõige muu kõrvalt, muuseas. See on kunst, omaette oskus, vaimu ühisosa, mida ei saavuta üksnes perekondliku läbikäimise ja õlleõhtutega, vaid päriselt suheldes, koos maailma, üksteist ja iseennast avastades. Pühendunult, palverännakuliselt.