Eesti klaver. Estonian pianos

Aprillikuus ilmus Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning kirjastuse SE&JS (Sirje Endre) ühistöös üks tähelepanuväärne raamat, Alo Põldmäe “Eesti klaver. Estonian pianos”. Helilooja ja muusikauurija ning Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi juhatuse esimees Alo Põldmäe on Eesti imelist ja saladuslikku klaverimaastikku ja klaverimarkide rohkust uurinud juba pikemat aega. Nagu ta ise on öelnud, on see olnud ülipõnev teekond, kust ikka ja jälle on välja tulnud uskumatuid avastusi ja leide.

Eesti klaveriehituse ajalugu on ka üks väikese Eesti imesid. Selle algus ulatub 236 aasta taha ning aegade jooksul on Eestis valmistatud üle 80 margi klavereid. Kui sinna lisada veel klaverite eriliigid – tahvelklaver, pianiino, kabinetklaver, kontsertklaver –, siis on markide arvuks enam kui 130. Raamatu eessõnas ütleb Alo Põldmäe: “Aastast 2000, Eesti klaveriloo aktiivsema uurimise algusest on igal aastal õnnestunud avastada kaks kuni kolm seni tundmatut või ametlikes annaalides fikseerimata klaverit. Olen olnud nagu arheoloog, kes lööb labida maasse ja loodab siit-sealt midagi avastada. [---] Seni on teadaolevalt vanim säilinud Eesti klaver 1817. aastal Tallinnas valmistatud haamerklaver Ehrig, mis praegu kuulub Teatri- ja Muusikamuuseumile. Veel varasemasse aega on viitamas 2010. aasta leid, tahvelklaver C. L. Ammende. Selle valmistamisaasta täpsem selgitamine seisab alles ees. Ammende avastamisega sai Pärnust Tartu, Tallinna, Kuressaare, Valga, Otepää ja Narva kõrval seitsmes klaverivalmistamise linn Eestis.” Ja veel: “Eesti klaverid on kvaliteedi poolest aastakümneid konkureerinud Euroopa suurimate tootjatega. Sellest seisukohast vääriksid Eesti klaverid suuremat tähelepanu, seda enam, et paljude pillide taga on olnud tolle aja eesrindlikuimad klaveriehitustehnoloogiad ja oma ala tipud – Hans Heinrich Falck, Friedrich Wilhelm Hasse, Jaan Rässa, Jaan ja Tõnis Olbrei, Hermann Romm, Hans Orntlich, Eugen Sprenk-Läte koos heliloojast venna Aleksander Lätega, Hermann Jurak, Oskar Heine ja muidugi meie klaveriehituse grand old man Ernst Hiis.

”Albumi projektijuhi ulatuslikku tööd tegi Risto Lehiste Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, tema võetud on ka paljud albumi fotod. Eraldi peab peatuma albumi kujundusel ja kunstnikutööl, mis on selle hiiglasliku ja põneva teema vääriline. Eesti klaverid läbi ajaloo ei olnud mitte ainult kvaliteetsed ja head instrumendid, vaid sageli ka nagu kunstiobjektid oma detailirohkete ja peente kaunistustega. Andres Tali, raamatu kujundaja, on ka saanud inspiratsiooni neist erilistest detailidest ning kujundanud raamatust kunstipärase terviku, mis annab suurepäraselt edasi ajastu ja pillide hingust.

Silmatorkavamad klaverid albumis on Hans Heinrich Falcki tahvelklaver 1830. aastatest, kauni kujundusega Hasse klaver oma ornamentika ja lüürakujulise pedaalihoidjaga. Muljet avaldavad on Rathke kabinetklaver pitsilise nikerdatud puldiga ning Rathke pianiino oma nikerdatud jalgade ja peenelt töödeldud küünlahoidjatega. Siis juugendstiilis pianiino Lyra Valgast, eestipäraste ornamentidega Rässa klaver ja valge pianiino Astron. Hulk lehekülgi on pühendatud Ernst Hiisile ja Estonia klaverite algusele. Raamatu lõpetabki Estonia klaveri tänapäev, klaverivabrik “Estonia”, mis Indrek Laulu juhtimise all on väga edukas ja traditsioone uhkelt jätkanud. Üks erakordsemaid instrumente selles albumis on aga Saaremaalt Koimla külast pärit Mihkel Salongi, hiljem pikka aega Peterburis töötanud meistri kunstiteoselaadne pianiino, mida kaunistab ülipeen ornamentlik moonide kompositsioon. See tundub olevat inspireerinud ka kunstnik Andres Talit, kes valis selle albumi läbivaks kujundiks. Võluvad on ka Orntlichi ja Hermanni päikesemotiiviga kaunistatud klaverid, mida mainib autor Alo Põldmäe ka oma eessõnas.

Raamatu esitlusel 14. aprillil Kadrioru lossis avaldati lootust, et see raamat võiks saada üheks Eesti tutvustajaks ja visiitkaardiks maailmas (kuna on ka paralleelselt ingliskeelse tõlkega) ja et Eesti klaver võiks maailmas olla üks meie ainulaadsuse saadik.

Ilmunud Muusikas 6/2016