_page-0001.jpg)
Ansambel Brassical Soomes koolikontsertide festivalil Kaarinas. FOTO BRASSICALI ARHIIV
Muusika märtsinumbris pajatasid Eesti Kontserdi töödest ja tegemistest organisatsiooni juht Jüri Leiten ja produtsent Madis Kolk. Siinses loos heidame pilgu EK koolikontsertidele. Nendest räägib EK produtsent Ülle Lehtmäe.
Kas oled Eesti Kontserdis ainus koolikontsertide korraldaja või tegeleb sellega veel keegi?
Mina olen ainus. Kui ma 2003. aastal tööle tulin, tegeles Tallinnas koolikontsertidega ka Tuuli Metsoja. Seejärel tegime seda tööd mõnda aega kahekesi Raili Jaansoniga, aga mingi aja pärast jäin ma üksinda neid üle Eesti korraldama. Aga muidugi päris üksi ma pole. Väga oluline inimene on ka raamatupidaja Mari Preem, kes tegeleb kontsertide rahalise poolega. Abilisi on veelgi ja muidugi on olulised meie bussijuhid, kes viivad muusikud koolidesse õigeks ajaks kohale.
Aastas on meil umbes 380 koolikontserti. EK korraldab aastas kokku u 1350 kontserti, nii et koolikontsertide osa on selles päris suur.
Kuidas see töö siis üle Eesti käib?
Seda tööd saab teha põhiliselt telefoni ja meilidega, ükskõik kus sa siis ise oled. Igal aastal on alates 25. augustist meie kodulehel üleval kõik uued kavad, mida saab kooli tellida, samuti saadan igal sügisel üle Eesti kõikidesse koolidesse reklaambrošüürid meie pakkumistega. Kuna see töö on nõnda juba pikka aega käinud, siis õpetajatel on teada, millal uued kavad tulevad ja juba augustis laekuvad esimesed tellimused. Septembri alguses korraldame Tallinnas ja Tartus õpetajatele ka koolikontserte tutvustava infopäeva.
Kas maakondade vahel on ka erinevusi? Kes on kõige suuremad huvilised?
Sellist maakonda ei ole, kus meie esinejad käinud ei oleks; kontserdid toimuvad Lääne-Virumaast Tallinnani, Ida-Virumaast Võrumaani. Aga erinevusi on. Kõige rohkem kontserte tellib Harjumaa. 2015. aastal oli seal 82 kontserti 10 000 kuulajale. Järgnes Tallinn 69 kontserdiga. Siis tuli Jõgevamaa, mis on läbi aastate üks suuremaid tellijaid. Jõgevamaa kontsertide arvu tõstab Jõgeva põhikool ja gümnaasium, kus tegutseb niisugune muusikaõpetaja nagu Maret Oja. Kui ta korraldab seal märtsi alguses Alo Mattiiseni muusikapäevi, siis ta tellib meilt alati oma kooli umbes 12–15 kontserti, et ilmestada ja elavdada seda üritust ka meie pakutavaga. Ka Lääne-Virumaa on olnud läbi aegade aktiivne tellija. Kui Jõgevamaal oli möödunud aastal 31 kontserti, siis Virumaal oli 30, järgmine oli Tartumaa 29 kontserdiga.
Aga vähem, kümmekond kontserti aastas on meil näiteks Viljandimaal. Ma arvan, et Pärimusmuusika ait pakub meile konkurentsi, seal on väga huvitavaid rahvamuusikakontserte.
Aga kuidas on lood kaugemate kohtadega, näiteks Setu-, Hiiumaaga?
Hiiumaa ja Saaremaa koolid tellivad aastas umbes 8–9 kontserti. Vastseliina muusikakool, Rõuge põhikool, Värska muusikakool on väga aktiivsed tellijad ja head koostööpartnerid. Ja ka vene koolid – Tallinnas on neid mitu, kes meie käest kontserte võtab, samuti Jõhvi.
Koht, kus meil eriti kontserte ei ole, on Narva. Kontserte on seal olnud, aga püüame nüüd sinna rohkem kohale minna. EK korraldas Narvas ja Jõhvis mõttetalgud, kuidas integreerida eesti ja vene muusikuid paremale koostööle. Pärast seda on minuga ka Narvast ühendust võetud ja kontserte soovitud. Meil on universaalseid, sõnadeta kavu, mida saab ükskõik mis keelses koolis esitada. On ka esinejaid, kes oskavad vene keeles rääkida, ning alati saab tõlki kasutada.
Mainisid koostööd Alo Mattiiseni muusikapäevadega. Kas on veel välja tuua sidet mõne festivaliga?
Olen aastaid käinud Põhjamaade koolikontsertide festivalil. Enamasti on need olnud Soomes, aga ka Taanis ja näiteks möödunud sügisel toimus see ühe Euroopa programmi raames Horvaatias. Olen sealt toonud meie koolidesse mõne välisansambli: Norrast on olnud üks ansambel, Soomest on mitu korda käidud, ka Taanist ja Rootsist. Äsja aprillis esines meie suurtes saalides nüüd juba Tuuli Metsoja organiseerimisel löökpilliansambel Komodo, mille ma leidsin 2008. aasta festivalilt Helsingis.
Ent tänavu märtsi algul käis üks meie koolikontserdi kava, ansambel Brassical, mis koosneb seitsmest EMTA noormehest, rahvusvahelisel koolikontsertide festivalil, mis toimus seekord Turus. See oli meie esimene ülesastumine rahvusvahelisel üritusel. Seal on kohal eri maade produtsendid, vaadatakse koolikontsertide programme ning arutatakse pärast, mis oli hästi, mis oli halvasti ja mis võiks paremini olla. Kontserdid toimuvad koolides ja kohal on ka lapsed. Meie Brassical sai väga positiivse hinnangu.
Rahvusvahelistel festivalidel käinuna võin öelda, et võrreldes sellega, mida pakuvad välismaalased teistes riikides, on meie koolikontsertide kavad väga head. Oleme muusikuid, kes koolikontserte teevad, ka instrueerinud, et koolikontsert ei ole mitte tavapärane kammerkontsert, kus lähed ja mängid oma lood ära, vaid see on kontsertetendus, kus muusika- ja jutuosa peab olema tasakaalus, oluline on näitlemis- ja väga hea suhtlemisoskus lastega, selge hääl, huumor, muusikapalad ei tohi ka liiga pikad olla. Inimene, kes laste ette läheb, peab olema isiksus. Seega on koolikontserdi puhul hästi palju nõudeid, et last, kes tänapäeval on harjunud virvarri ja tegevuste pideva vaheldumisega, köita. Inimesed on erinevad – väga hea pillimees ei pruugi olla hea suhtleja, mõni tegevus võib jääda liiga kaua kestma ja lapsed hakkavad nihelema. Nii et see töö on keeruline ja aitäh muusikutele, kes neid kontserte annavad.
Väga oluline on tagasiside. Me ootame seda väga ja koolid seda ka annavad. Üldiselt on tagasiside olnud päris positiivne, olen saanud palju tänusõnu nii lastelt kui õpetajatelt. Paljud õpetajad lasevad lastel pärast kontserti arvustuse kirjutada ja siis saadavad neid ka mulle. Küll on neid vahva lugeda! Kõige rohkem on laste kirjutatud arvustusi mulle saatnud Kose gümnaasiumi huvijuht Anne Kruuse ning Anne Kulamaa Tartu Kesklinna koolist.
Aga eks koolid ole erinevad. On koole, kus õpetaja valmistab lapsed ette, räägib neile, kes külla tuleb ja mis teemal kontsert on, nii et lapsed teavad, mida oodata. Ent vahel on olnud juhtumeid, kus kontsert on lastele üllatus. Laste ohjamisega on üksikutel juhtudel olnud ka probleeme. Nii et selles osas saab ka veel paremaks minna.
Kas koolikontserdid on tingimata koolides või kasutate vahel ka muid ruume?
Enamasti on kontsert koolis, aga paljud koolid kasutavad ka kultuurimaju, sageli on see kooli kõrval. On tellitud ka näiteks pensionäridele päevasel ajal esinema. Helsingi kontserdikeskus, mis koolikontserte korraldab, pakub oma kavu ka vanadekodudele ja erivajadustega inimestele. Samuti on meil – kui on kutsutud, oleme võimalusel läinud. Kui kontsert toimub väikeses kohas päevasel ajal rahvamajas, on sinna loomulikult kõik oodatud, kes soovivad tulla.
Muusikud vajavad enamasti klaverit. Kuidas nendega koolides lood on?
Meil on nii klaveriga kavu kui ka selliseid, kus klaverit ei ole vaja. Üldiselt võib öelda, et koolides on enamasti olemas korralikud klaverid.
Kui meilt läheb esinema Mihkel Poll, siis on meil tingimus, et saalis peab olema tiibklaver, mis on eelnevalt ka häälestatud. Mõningate kavade puhul saab hakkama ka pianiinoga ning enamasti on nad ka korras, nii et klaveritega probleeme ei ole. Kunagi tegi Mihkel Mattisen meil palju kontserte ja tema oli nõus mängima ka pianiinol, mõned kontserdid toimusid tal isegi väikeses klassiruumis ja läksid väga hästi. Nii et saab hakkama igat moodi.
Loe edasi Muusikast 5/2016