Tõnu Reimann (6. II 1947 – 23. IV 2016)

23. aprillil lahkus viiuldaja ja kauaaegne muusikapedagoog, EMTA emeriitprofessor Tõnu Reimann. Tõnu Reimann oli aastal 1965 lõpetanud Tallinna muusikakeskkooli ja aastal 1970 Tallinna konservatooriumi Herbert Laane õpilasena. Aastatel 1971–1974 täiendas ta end Moskva konservatooriumi assistentuur-stažuuris Galina Barinova viiuliklassis. 1970–1977 töötas ta Estonia teatri orkestris. 1974. aastal alustas Tõnu Reimann tööd pedagoogina, algul Tallinna muusikakeskkoolis, aastast 1976 praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2004. aastal sai temast professor ja ta oli järgmised kümme aastat ka EMTA interpretatsioonipedagoogika instituudi juhataja. EMTAs töötatud 40 aasta jooksul on tema juures lõpetanud üle 50 viiuli- ja vioolamängija. Erialaõpilaste juhendamisele lisandusid keelpillimängu ajaloo loengud. Palju aastaid töötas Tõnu Reimann ka Soomes Poris Palmgreni konservatooriumi lektorina ja keelpilliosakonna juhatajana ning mitme sealse festivali muusikalise nõustajana. Tal jätkus energiat konsulteerida õpilasi mitmel pool üle Eesti ning osaleda konkursside žürii töös. Alates 1994. aastast oli Reimann 14 aastat Haapsalus peetud festivali “Viiulimängud” kunstiline juht; selle töö eest pälvis ta 2008. aastal Haapsalu linna vapimärgi. Viimastel aastatel tegutses Reimann suviti Pärnu festivalil, andes seal noortele viiuldajatele meistrikursusi, ning kus pidi osalema ka sel suvel. Aastate vältel andis ta koos pianistist venna Mattiga hulga kammermuusika kontserte Eestis ja mitmes välisriigis, korraldas loengkontserte ja muusikasaateid ETVs ning salvestas muusikat Eesti Raadiole. Palju kontserte andis ta ka koos organist Rolf Uusväljaga. Tõnu Reimann oskas hoida oma õpilasi, äratada armastust oma pilli ning kogu muusika vastu. Ta oli laia silmaringiga ja hea analüüsivõimega muusik, see ilmneb mh tema eri väljaannetes ilmunud artiklitest. Reimannil oli alati palju ideid kõikvõimalike tegemiste, seminaride, ümarlauavestluste või meistrikursuste korraldamisel.