III rahvusvaheline muusikaolümpiaad

28. – 30 aprillini toimus Klaipedas kolmas rahvusvaheline muusikaolümpiaad. Sellest võttis osa 29 õpilast üheksalt maalt: Eestist, Horvaatiast, Küproselt, Leedust, Lätist, Poolast, Slovakkiast, Sloveeniast ja Tšehhist. Nooremas vanuserühmas oli osalejaid 15, vanemas 14. Olümpiaad koosnes neljast võistlusalast – omalooming, laulu esitamine, noodilugemine ja kirjalik test (muusika kuulamine ja teooria). Rahvusvahelise muusikaolümpiaadi žürii esimees oli tuntud Leedu dirigent ja tšellist Mindaugas Pačkus.

Nooremas vanuserühmas anti välja 3 kuldmedalit, 3 hõbemedalit ja 9 pronksmedalit. Parima tulemuse sai Läti esindaja Andrejs Martins Gringergs, kellele kuulus I koht ja kuldmedal. Väga hästi esinesid Eesti osalejad, kuldmedali ja II koha sai Luisa Susanna Kütson, hõbemedali ja II koha Leo Mattias Leete ning pronksmedali Kristiin-Heleen Toovis (kõik Tallinna 21. kool).

Vanemas vanuserühmas sai I koha ja kuldmedali Leedu õpilane Gintare Valionyte, talle järgnes Anita Maasalu (Tallinna Reaalkool) kuldmedali ja II kohaga. Tauno Tamm (Pärnu Koidula gümnaasium) sai hõbemedali ja III koha ning Patrik Sebastian Unt (Rapla Ühisgümnaasium) pronksmedali. Eripreemiatest läks Eesti õpilastele parima noodilugeja tunnustus Luisa Susanna Kütsonile, vanemas rühmas sai Anita Maasalu eripreemia nii parima noodilugemise kui ka kirjaliku testi eest.

Muljeid toimunust jagavad Eesti muusikaolümpiaadide peakorraldaja, EMTA täienduskoolituskeskuse juhataja ja õppejõud ning žürii liige Ene Kangron ja vanema rühma osaleja Anita Maasalu.

Anita Maasalu: “Omaloomingu- ja lauluvoorus kuuldu põhjal võin öelda, et tase oli väga hea, esitati väga erinevat ja huvitavat repertuaari. Paljud osalejad olid laulu valinud just oma maa rahvamuusikast, mis muutis iga esituse omanäoliseks. Omaloomingu voor oli tõeliselt mitmekülgne ja nagu ütles žüriigi, väga raskesti hinnatav. Oli klassikat, popmuusikat ja rahvamuusika suunitlusega lugusid. Kõige omapärasema ja meeldejäävamana enda jaoks nimetaksin parima omaloomingu eripreemia saanud Gintarė Valionytė (Leedu) teost sooloflöödile, millest poole mängis ta vaid flöödi huulikut kasutades.” Küsimusele, kas rahvusvaheline olümpiaad oli raskem, kui üleriigiline, vastas Anita Maasalu: “Oli teistsugune, aga mitte oluliselt raskem. Eestis koostatakse kirjalik töö suures osas just kohaliku muusikaelu teemadest, rahvusvahelise olümpiaadi kirjalik osa koosnes vaid kuulamisülesannetest, millest ühe jaoks pidi olema tutvunud ka korraldajamaa helilooja Čiurlionise loominguga. Raskem kui riiklikul olümpiaadil, oli aga noodist laulmine, kus harjutused olid pikemad ja keerukama ülesehitusega.” Olümpiaadide olulisusest arvas Anita Maasalu: “Muusikaolümpiaad on teistega võrreldes väga eriline, sest läbida tuleb mitu erinevat vooru, mis eeldavad ka erinevaid oskusi. See loob võimaluse igaühel särada just selles valdkonnas, milles ta parim on. Tunnen, et olen väga hea kogemuse võrra rikkam ja loodan, et muusikaolümpiaadid jätkuvad veel kaua!”

Ene Kangron: “Rahvusvahelised muusikaolümpiaadid toimuvad iga kahe aasta tagant (siiani Tallinn 2012, Riia 2014 ja Klaipeda 2016) ning see Eestist lähtunud idee leiab Euroopas järjest rohkem toetajaid. Muusikaolümpiaad sündis soovist luua muusikaliselt andekatele lastele võimalus loovaks muusikaliseks eneseväljenduseks. Noorte talentide avastamine, nende motiveerimine ja toetamine on muusikaõpetaja missioon. Eesti kooli muusikaõpetuse taset imetletakse nii Euroopas kui kogu maailmas, seda oleme kogenud kontsertreisidel, konkurssidel ja konverentsidel. Peaaegu seitse aastat tööd EASi rahvuslike koordinaatorite juhina on andnud teadmise, et paljudes riikides tuleb pidada tõsist võitlust muusika kui õppeaine säilimise eest õppekavas.” Eesti osalejatest kõneles Ene Kangron: “Žüriiliikmena on mul rõõm tunnistada, et kõik Eestit esindanud noored talendid saavutasid Klaipedas väga häid tulemusi. Märkimisväärne on meie osalejate suurepärane muusikateoreetiline ettevalmistus, mis avaldus nii testi sooritamises kui ka noodilugemise voorus. Eestisse tuligi siit kaks eripreemiat. Luisat jäi teisest eripreemiast (muusikateooria ja kuulamise test) lahutama vaid 0,05 punkti! Samuti jäi 0,06 punkti lahutama Leo Mattias Leetet omaloomingu voorus eripreemia võitnud Andrejs Martins Gringergsist (Läti). Kokkuvõtteks võib rõõmuga tõdeda, et Klaipedas sündis Eestile kuus muusikaolümpiaadi tähte!

Suurepäraseid muusikaelamusi pakub aasta-aastalt aina arenev omaloomingu voor. Tänavust võistlust iseloomustasid eelkõige värvi- ja vormiotsingud. Leiti põnevaid kooskõlasid, kasutati erinevaid heli tekitamise viise tuntud muusikainstrumentidel (näiteks flöödil). Vormiliselt oli teoseid kvartetist koorilauluni ja soololaulust süidini. Nooremas astmes tunnistati omaloomingu eripreemia vääriliseks Andrejs Martins Gringergsi (Läti) Prelüüd h-moll klaverile, seda isikupärase muusikalise materjali ja täiusliku vormilise ülesehituse eest, millele lisandus ka kaasahaarav esitus. Vanemas rühmas sai omaloomingu eripreemia flöödil põnevaid helisid leidnud Gintare Valionyte (Leedu).” Žürii arvamustest vahendas Ene Kangron: “Žürii esimees tõstis aruteludes esile meie osalejate energeetiliselt tugevaid esitusi, eestlastele omast pehmet ja paidlikku vokaalikäsitlust ning avarat loomingulist mõtlemist (Patrik Sebastian Unt – teos keelpillikvartetile ja klavessiinile). Tunnustuseks oli mitme meie võistleja valimine lõppkontserdile. Nii kuulsime seal Luisa Susanna Kütsoni ja Kristiin-Heleen Toovise lauluesitusi, õnnestumisele aitas oluliselt kaasa õpetaja Kadri Mägi stiilne ja heakõlaline klaverisaade. Pea kõigi žüriiliikmete poolt märgiti ära ja paluti ka lõppkontserdile esinema Leo Mattias Leete omalooming vokaalansambliga, mida iseloomustab noore autori hea vokaalitunnetus ja Eesti koorikultuurile omane kõlataotlus. Energeetiliselt tugeva ja kuulajat puudutava esituse Tõnis Mägi laulust “Pühendus” tegi lõppkontserdil ka Tauno Tamm.”

Muusikaolümpiaadide tulevikuplaanidest kõneles Ene Kangron: “Rahvusvaheliste muusikaolümpiaadide edasiarendamiseks loodi Klaipedas muusikaolümpiaadi komitee, kuhu kuuluvad Branka Rotar Pance (Sloveenia), Gabriela Konkol (Poola), Irena Nelsone (Läti), Ruta Girdzijauskiene (Leedu) ja Ene Kangron (Eesti). Kuidas aga minna edasi Eestis? Kindlasti vajab ka muusikaolümpiaadi puhul rakendamist meie üldine, kõiki õppeaineid puudutav olümpiaadide ettevalmistamise süsteem. See tähendab, et vabariikliku olümpiaadi võitjad võetakse ettevalmistaval perioodil ülikooli “hõlma alla”, on võimalus saada EMTA õppejõududelt konsultatsioone. Usun, et suudame kahe järgmise aasta jooksul meie senist head koostööd EMTAga just selles suunas edasi arendada.”