Väga erinevad solistid ja mitmekülgne repertuaar, sealhulgas eesti muusika esitused, on kujundanud Tallinna Kammerorkestri (TKO) käesoleva hooaja laiahaardeliseks ja värvikirevaks. Seda kinnitab juba seegi, et on kaasatud väga noored solistid (Tuule Helin Krigul) kõrvuti maailmas väga tunnustatud muusikutega nagu Ilja Gringolts või Kalle Randalu. Ka valik eesti muusikast ei jäänud kitsastesse raaamidesse. Pärdi, Kõrvitsa ja Elleri loomingu kõrval kanti ette ka Olav Ehala, Rein Rannapi ja Jonas Tarmi muusikat. Kontserdisari “TKO kammermuusika” on võtnud põneva vormi, kus kavas põimuvad aeg-ajalt orkestri täiskoosseis ja kammerlik koosseis. Kontserdil “Kammermuusika gurmaanidele” tulid ettekandele Mozarti klaveritrio B-duur, klaverikvartett g moll ja klaverikontsert F-duur, pianistiks Kalle Randalu. Samasugust tendentsi, et TKO kammerkoosseisud vahelduvad orkestriga, võis näha ka väga südamlikul hingedepäeva konstserdil, kus oli kavas ainult Arvo Pärdi looming. Seal jäi eriti meelde just üks kammerteostest – “Es sang vor langen Jahren” kontratenorile (Taniel Kirikal), viiulile (Harry Traksmann) ja vioolale (Laur Eensalu).
Peatuksin esmalt kahel kontserdil, mis kütkestasid särava interpretatsiooni, energialaengu ja hästi koostatud kavaga. Neist esimene oli Tallinna Kammerorkestri hooaja avakontsert “Ameerika serenaad” peadirigent Risto Joosti juhatusel. Õhtu avalugu oli noore helilooja Jonas Tarmi emotsionaalselt intensiivne, julge joonega uudisteos “Pagulane merel”. Päevakajalise nimega kompositsioon ei mõjunud siinkirjutajale programmilisena, vaid pigem hädasoleva, põgeneva inimese sisekaemusena. Noor helilooja suutis oma ideed väljedada üsna napi algmaterjaliga, mida ta teose vältel osavalt varieeris. Samal kontserdil oli võimalus nautida Leonard Bernsteini serenaadi sooloviiulile, keelpillidele, harfile ja löökpillidele, kus sooloviiuli partii kõlas Ilja Gringoltsi hingematvalt heas esituses. Tema mängu tegi võluvaks ilus selge, sillerdav ja läbitungiv, kuid samas paindlik kõla, filigraanne ja virtuoosne tehnika ning üleüldiselt hästi läbitunnetatud esitus, mis sütitas ka orkestrit soolorepliikidele sama väärikalt vastama. Teise poole alguses sai kuulda Tallinna Kammerorkestri viiulimängijate Mari Targo, Elo Teppi, Helen Västriku ja Olga Voronova julget ja teravmeelset soleerimist Eino Tambergi teoses “Soli e tutti”. Tamberg oli sel kontserdil ainus helilooja, kelle seost Ameerikaga ei ole lihtne leida. Teisalt oli võimalik tema teoses kuulda jazzi mõju, näiteks väga demonstratiivset walking bass’i, mis ju seostub otseselt Ameerika kultuuriga.
Loe edasi Muusikast 3/2016